/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/16/6348165t1h8c25.jpg)
Seni Eesti meditsiini üleval hoidnud haigekassa reserv on viimastel aastatel kiiresti ära kasutatud, siis tuli riigil tervishoiusüsteemi kokku kukkumise vältimiseks senist rahastamiskorda põhimõtteliselt muuta. Täna sai see muudatus ametlikuks.
Ajalooline otsus: riik hakkab tasuma eakate ravi eest (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on tervishoidu rahastatud töötajate palkadelt makstud sotsiaalmaksust ja selle raha eest on lisaks maksumaksjatele endile ravitud nii lapsi kui ka eakaid. Täna aga võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, mille järgi riik hakkab haigekassasse panustama täiendavalt riigieelarvelise eraldisega.
Muudatuste tulemusel on kavas suunata tervishoidu järgmise viie aasta jooksul 300 miljonit eurot lisaraha, millest 34 miljonit juba tuleval aastal.
«Tegemist on põhimõttelise muudatusega tervishoiu rahastamises, mille tulemusel võimaldame kümnetel tuhandetel inimestel kiiremini arsti juurde pääseda,» lubas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Seaduste muudatuste eesmärk on haigekassa tulubaasi järkjärguline laiendamine.
Selleks panustatakse täiendavalt haigekassa eelarvesse 2018. aastal seitse protsenti, 2019. aastal kümme protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mitte töötavate vanaduspensionäride pensionilt ehk 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot.
Tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks näeb seadus ette praegu riigieelarvest rahastatud teenuste rahastamise kohustuste järkjärgulise üleviimise Eesti Haigekassasse. Olulisemate teenustena puudutab see kiirabi, kunstliku viljastamise ja perearstide asendustasude kulude katmist. Patsientide jaoks see muutusi kaasa ei too.
Praegu kehtiv solidaarne ravikindlustussüsteem põhineb sellel, et töötava inimese tasudelt läheb 13 protsenti ravikindlustuse eelarvesse. Haigekassa tulubaasi laiendamine pensionäride eest makstava eraldisega vähendab haigekassa tulubaasi sõltuvust tööealise elanikkonna panusest, kuna pensionäride arvu suurenemisel kasvab ka eraldis haigekassale.