Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

POSTIMEES KRIMMIS. Eufooria läinud, aga optimismi veel jätkub (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sevastoopoli optimistlikud pensionärid võimlevad kesklinna kaldapealsel koha läheduses, kus asub Eesti skulptori Amandus Adamsoni kuulus meres asuv monument Uputatud laevadele. Pensionärid võitsid Venemaa alla minekust Krimmis ehk kõige rohkem, sest nende pensionid tõusid kaks kuni kolm korda.
Sevastoopoli optimistlikud pensionärid võimlevad kesklinna kaldapealsel koha läheduses, kus asub Eesti skulptori Amandus Adamsoni kuulus meres asuv monument Uputatud laevadele. Pensionärid võitsid Venemaa alla minekust Krimmis ehk kõige rohkem, sest nende pensionid tõusid kaks kuni kolm korda. Foto: Liis Treimann

Sõitsime just mööda suurest Vladimir Putini tsitaadiga reklaamist «Sevastopol – see on tuleviku Venemaa eelpost,» kui autojuht Sergei küsis: «Kas te tahate ikka kindlasti kesklinna sõita?» ja ohkas jaatava vastuse peale: ta teadis, et linnas võtab sõit kaua aega. Vene võim on kolme ja poole aastaga toonud Krimmis kaasa nähtuse, mida varem poolsaare suuremates linnades ei tuntud – ummikud.

Korralikud ummikud on üks peamisi uue aja märke, mis Krimmi linnades silma hakkab. Selle üle kurtsid peaaegu kõik Krimmi pealinna Simferopoli ja administratiivselt eraldiseisva sõjasadama Sevastopoli elanikud.

«Meil on siin nüüd nagu Moskvas. Ukraina ajal polnud meil mingeid ummikud, aga nüüd on hommikust õhtuni,» ütles Sevastopolis kirjamees ja ühe kohaliku tehase peadirektori asetäitja Sergei Gorbatšev.

Tagasi üles