Tasub teada – 15+1 hiljuti soomlastelt laenatud sõna eesti keeles

Kui 20. sajandi alguses juurutati eesti kirjakeelde palju soomepärast, laenamist põhjendasid nooreestlased sooviga eesti keelt rikastada. Sajandi lõpus jõudsid soome laenud eesti keelde Tallinna kõnekeele kaudu, sellele aitas kaasa nii võimalus näha Soome TVd kui ka isiklikud suhted põhjanaabritega.

Ale – otsene soome laen allahindluse kohta

Keika – vähe tähtis esinemine muusikute jaoks, n-ö haltuura, soome keeles keikka

Kirbuturg - mugandus soome sõnast kirpputori

Kännukas –  mobiiltelefon, kasutati 1990ndatel, mugandus soome sõnast kännykkä

Lebo – laisklemine, oleskelmine

Longero – 1990ndatel Soome õlletootjate tehtud alkoholikokteil, tootenimi mugandati inglise keelest soome keelde – lonkero.

Mehu – viljalihaga mahl, laenatud soome keelest 1970ndatel

Pibo – suusamüts

Pomo – ülemus, otsene laen soome keelest

Pusa – mugandus soome sõnast pusero (pluus)

Rekka – veok, eesti kirjakeeles lubatud kujul reka

Relakas - ketaslõikur või nurklihvija, mugandus soome sõnast rälläkkä

Romu – vanametall, vanaraud, prügi

Tagi – lühike jakk, mugandus soome sõnast takki

Toss – spordijalats, mugandus soome sõnast tossu

Uun – eesti keeles mikrolaineahju kohta kasutatav sõna uuni tähendab soome keeles ahju