Kas Eesti on uus Soome?

Peeter Luikmel. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Kui eestlane ostab laevapileti, siis muutub ta poole tootlikumaks ning hakkab ligi kolm korda kõrgemat palka teenima. On see Soome lahe lainetuse müstiline mõju?

Erinevus Eesti ja Soome sissetulekute tasemes on viimaste kümnendite jooksul küll vähenenud, kuid Soome kogutoodang inimese kohta on Eestist ikka umbes 1,4 korda kõrgem. Aabitsatõde ütleb, et sissetulekute taseme kujundab oskus kasutada töötajaid ning kapitali selliselt, et valmiv toode või osutatud teenus oleks maksimaalselt väärtuslik.

Oluline pole üksnes see, kuidas toota, vaid ka see, mida toota. Nii tekkis näiteks sada aastat tagasi Jyväskylä rahvakooliõpetajal Juho Jussilal küsimus, miks nii suur osa Soome kodudes ja koolides kasutusel olevatest puitesemetest on välismaist päritolu. Ta rajas töökoja, mis hakkas valmistama arendavaid puidust mänguasju. Nii Soome kui ka välismaa laste poolehoid tagas väikese pereettevõtte eduka püsimajäämise. Näiteks 1926. aastal loodud lauamäng «Fortuna» on tootenimekirjas ka praegu.