Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Kirikusse minnes jäta oma reeglid ukse taha (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinna Jaani kirikus – nagu Kaarli kirikuski - saab nüüd ka kaardimaksena annetust teha.
Tallinna Jaani kirikus – nagu Kaarli kirikuski - saab nüüd ka kaardimaksena annetust teha. Foto: Mihkel Maripuu

Publiku kohatu käitumine hiljutisel Kanepi-Kontaveidi tennisevõistlusel ajas nii mõnelgi kohalviibinul harja punaseks, ent kuidas peavad eestlased end üleval näiteks ooperi- ja balletiteatris ning eriti kirikus, kuhu jõulukuul on asja neilgi, kes sinna üsna harva jala tõstavad.

Kinnomineku puhul arutlevad paljud, kas vaadata filmi odavate piletite päeval või hoopis hilisõhtul, siis, kui näljaseid kommipaberitega krabistajaid, lobisejaid ja edasi-tagasi siiberdajaid vähem. Kirikus valida ei saa. Minnakse siis, kui toimub jumalateenistus. Jõulupühade eel on kord aastas kirikut külastavatele kaasteelistele igati paslik meenutada, et seal kehtib hoopis rangem kord kui kinosaalis.

«Üldiselt teatakse kirikus olemise reegleid hämmastavalt hästi. Ainult üksikud ei tea või ei taha neid teada, või püütakse neid eirata mingist protestist,» ütleb Tallinna praost ja Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu. «Näiteks tuleb mõnel paluda kõrvuni pähe tõmmatud müts peast võtta.»

Tagasi üles