:format(webp)/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
/nginx/o/2017/12/05/7379347t1hd8e0.jpg)
Riigikogu keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistungil on täna tähelepanu keskmes Eestis GMO-kultuuride kasvatamisega seotud küsimused.
Riigikogu komisjonid pööravad pilgu GMO-kultuuridele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelu aluseks on 25. oktoobril riigikogule saadetud kollektiivne pöördumine, kus nõutakse, et Eesti keelustaks oma territooriumil GMO kultuuride kasvatamise.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tegemist tõsise probleemiga, mida on vaja põhjalikult analüüsida ja kiirelt tegutseda. «Kuna tänase seisuga ei ole keskkonnaministeerium andnud ühtegi GMOde keskkonda viimise luba ja ka ainukest ELis lubatud GMO maisi meil ei kasvata, tähendab see, et Eesti on GMOde kasvatamisvaba,» sõnas ta. Vakra lisas, et on oluline, et see ka tulevikus samamoodi oleks ja vajadusel tuleb see kirjutada seadusesse.
Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul on tõstatatud probleemi lahendamisel ja keeldude kehtestamisel vaja lähtuda Euroopa Liidus kehtivatest reeglitest. Ta märkis, et hetkel reguleerib GMOde kasvatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mida aastal 2015 täiendati. «Nimetatud täiendus annab liikmesriikidele võimaluse konkreetse GMO kasvatamist piirata või keelata oma territooriumil või selle osal, kui liikmesriik leiab, et see on põhjendatud ja vajalik,» selgitas Kokk. Ta lisas, et Eestis on pigem suund mahetootmise suunas ja maaeluministeeriumilt saadud senise teabe kohaselt puudub Eestis huvi GMOde kasvatamise vastu.
Teema põhjalikuks aruteluks on komisjoni istungile kutsutud kõik osalised – ministeeriumide, taimekasvatajate, keskkonnaorganisatsioonide, tööstuse esindajad ja teadlased.