Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Viis Tallinna söögikohta jäid piraatlusega vahele (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Viis Tallinna söögikohta on sattunud seadusega pahuksisse, sest mängitavad muusikat, mille eest pole tasutud litsentsitasu.

«Politseini jõudis info, et mitmes restoranis ja baaris mängitakse muusikat, mille esitamiseks aga vastav litsents puudub ehk tegu võib olla süüteoga,» rääkis Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna piirkonnavanem Lea Bärenson. Seetõttu kontrollitigi viit Tallinna kesklinnas asuvat söögikohta, kus varem oli teada, et lepingut polnud sõlmitud, kuid muusikat mängiti sellest hoolimata.

Kõikidel juhtudel esitatigi muusikat litsentsilepinguta. «Litsentsilepingu nõue ei tulnud aga üllatusena. Sellest oldi teadlikud, sest Eesti Autorite Ühing oli asutustega korduvalt suhelnud ning infot sai ka ühistegevusele eelnenud teavituskampaaniast,» ütles Bärenson.

Millised söögikohad muusikat mängides patustasid, ei soostunud politsei avalikustama.

Kui rikkumine oli toitlustusasutuses tuvastatud, andis politsei korralduse muusika kinni panna kuni pole vastavat luba hangitud. Ühe toitlustuskoha omanik sõlmis kontrolli käigus EAÜ esindajaga lepingu, millega sai ta muusikateoste esitamise loa kõikides oma keti restoranides. Nelja toitlustusasutuse omaniku suhtes alustati väärteomenetlust seoses autorõiguse rikkumisega.

 Autoriõiguse seadus nõuab, et muusikateoste avalikuks esitamiseks tuleb omada luba. Toitlustusasutused saavad vastava loa Eesti Autorite Ühingult (EAÜ), mis on loodud selleks, et vahendada muusikateoste kasutusõigusi. Kui EAÜ luba ehk litsentsilepingut ei ole, siis mängitakse muusikat ebaseaduslikult ja autoriõiguse seadust rikkudes.

 Autoriõiguse seadus kehtib Eestis 1992. aastast. Teoste avaliku esitamise all mõeldakse seaduses seda, kui teoseid esitatakse üldsusele avatud kohas kas elavas esituses või tehniliste vahendite abil lihtsalt taustaks. Siia alla lähevad nii live-kontserdid kui ka helikandjatelt muusika mängimine, sh mõne raadiokanali või interneti (näiteks Spotify) vahendusel.

 Kui toitlustuskoha omanik ei ole sõlminud litsentsilepingut muusikateoste avalikuks esitamiseks ja tekitatud kahju jääb alla 200 euro, siis on toime pandud väärtegu, mille karistus on füüsilisele isikule kuni 300 eurot ning juriidilisele isikule kuni 6400 eurot.

Tagasi üles