Ülemiste liiklussõlm valmib ülejärgmisel aastal

Tallinna tee-ehituslike prioriteetide hulgas on eelkõige sellised objektid, kus saab kasutada protsentuaalselt kõige rohkem Euroopa Liidu rahasid.

Nii näiteks valmib juunis Valdeku tänava ja Viljandi maantee äärne kergliiklustee. «85 protsenti selle objekti rahast tuleb Euroopa regionaalarengu fondist ja 15 protsenti on siis kasusaaja ehk Tallinna linna kanda,» rääkis kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel.

Järgmisel nädalal algab seal asfalteerimine ja rattatee ehitus peaks lõppema 10. juuniks. Samaaegselt käib ka väljaspool linna piiri Saku teega paralleelselt kulgeva rattatee ehitus.

Tänavune mahukaim objekt on Ülemiste liiklussõlme väljaehitamine, kus Euroopa rahastus küünib 75 protsendini. Koppeli sõnul on seal sõlmitud neli töövõtulepingut ning veel neli hanget on praegu menetluses. Esimene leping puudutas ajutise raudtee ehitust, mis on põhiraudtee alla tunneli ehitamise eelduseks. Esimesed rongid sõitsid ajutisele ümbersõiduraudteele 18. aprillil.

Veel käivad seal tööd 110 kilovoldise kõrgepinge õhuliini maa alla viimiseks. «Selle ümberlülitamine on planeeritud 30. septembriks. Kolmas leping on sajuvete kollektorite ehitamiseks, mis on samuti suhteliselt unikaalne töö, sest kollektorid asuvad 15 meetri sügavusel maa all ja põhiosa töödest tehakse kinnisel meetodil,» rääkis Koppel. Neljas leping puudutab tee-ehituslikku osa ning võrkude ja trasside ümbertõstmist.

Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul on Ülemiste liiklussõlme puhul see linnaehituslik eripära, et seal on maa all palju trasse. «Kui näiteks Mäos ehitatakse suur ristmik, siis see on küll võibolla rahaliselt hästi mahukas, aga seal ei ole peaaegu üldse tegemist võrkude ja trassidega,» lausus Valdmann.

Ilmselt juba mai lõpus suunatakse osa Järvevana tee liiklusest uuele teele, vabastades niimoodi pinna 320 meetri pikkuse tunneli ehituse alustamiseks. Peale selle rajatakse veel üks väike tunnel ja kaks jalakäijate tunnelit. Samuti ehitatakse Järvevana tee äärde eraldi kergliiklustee, mis kulgeb peaaegu Pärnu maantee juurest Tartu maantee poole. Kunagi tulevikus tekib ilmselt võimalus sõita rattaga ümber Ülemiste järve ilma autoliiklusse sattumata. Kogu Ülemiste liiklussõlme ehitus peaks lõppema 2013. aasta oktoobris.

Tänavuste tee-ehitusobjektide seas on ka aastaid edasi lükkunud Pallasti tänava kapitaalremont. «Pallasti tänav Sikupilli ja Majaka vahel oli plaanis ära teha juba möödunud aastal, aga siis selgus, et Tallinna Küte tahab eurorahade eest torusid panna, ilmselt alustavad nad töödega lähema kuu aja jooksul ja loodetavasti saab sügiseks selle tänavalõigu korda,» ütles Koppel.

Tänavu juuli lõpuks peaks valmima veel Kadrioru pargi Kirdetiikide jaapani aiaks kujundamise tööde teine etapp. Terve pargiosa valmimine sõltub sellest, kas ja kui kiiresti õnnestub linnal Keskkonnainvesteeringute Keskuselt tööde kolmanda etapi jaoks raha saada.

Sel suvel tahetakse korda teha ka Harjumäe kõlakoja esine plats ning rajada sinna purskkaev. «Kõlakoda sai remonditud, aga see asfaltplats siin ei ole kuigi kena. Koos purskkaevuga saab Harjumägi ka parema valgustuse ning plats kaetakse kiviparketiga. Asi on praegu projekteerimisjärgus ja tahame avada selle augustis,» rääkis Klandorf. See koht vajab tema sõnul korrastamist ka seetõttu, et tegemist on Tallinna linna ametliku lipuväljakuga.

Esimene tee-ehitusobjekt aga avatakse pidulikult juba sel nädalal. Nimelt lõigatakse laupäeval, 15. mail läbi lint Kultuurikilomeetri nimelisel kahekilomeetrisel kergliiklusteel. Graniidisõelmetega kergliiklustee ning selle juurde kuuluv tänavavalgustus on valmis, praegu paigaldatakse sinna veel viimaseid pinke, prügikaste ja muud linnamööblit.