Suur lugu: tudengid hakkavad katsetama elu «päästetud» kortermajas

Tallinna Tehnikaülikooli pereühiselamu sai sel suvel sõna otseses mõttes uue kuue selga ja tänu mitmele suurt kokkuhoidu võimaldavale lahendusele hakkavad selle küttekulud olema vähemalt kolm korda väiksemad. Tegu on esimese liginullenergiahooneks renoveeritud kortermajaga ning kevadel selgub, kui hästi paneelmaja «päästmine» õnnestus.

«Teist sellist kindlasti ei tule, sest tegu on ikkagi testmajaga, aga me nägime ära kohad, mida saaks paremaks teha,» rääkis pereühiselamu uuendamise projekti juhtinud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) professor Targo Kalamees. «Ega müügile jõudnud iPhone polnud ka täpselt selline nagu esimene prototüüp,» lisas ta.

Ühiselamu on Eesti esimene liginullenergiahooneks terviklikult renoveeritud korterelamu katseprojekt, kus kasutati vana korrusmaja soojustamisel uut tehnoloogiat. Mateki tehases tehti valmis välispaneelid koos soojustuse, ventilatsioonitorude ja akendega ning objektil tuli need vaid  ette tõsta ja liitekohad tihendada.

Professori sõnul tulid ühiselamut muutes välja paigaldamisega seotud probleemid, mida projekteerides ei olnud võimalik ette näha. «Töö käigus tuleb teadmine, kuhu saab paneelis kronsteini kinnitada või kui palju rauda (vanades – toim)  paneelides on, sest üksjagu kivipuure läks katki, kuna raud oli ees,» tõi ta näiteid.

Kalamehe sõnul oli algselt plaanis tööd lõpetada septembriks, kuid tegelikult said elanikud majja kolida alles 1. detsembriks. «Eks ehitamisel ikka midagi juhtub, näiteks avastad keldris, et 30 aastat vanad torud ei ole nii, nagu algses projektis eeldati,» tõdes ta. Ka tuli töö käigus pisut projekti muuta, näiteks tuli majanduslikel põhjustel loobuda maja trepikotta planeeritud liftist, kuid projektlahendus selle kohta on nüüd olemas.

Päiksekollektorid suudavad Eesti oludes vett soojendada märtsist oktoobrini, kui on päikselised ilmad. Foto: Sander Ilvest

Tänu sellele projektile on nüüd selge, kui suured on tavalise kortermaja muutmisel liginullenergiamajaks iga tööetapi aja- ja rahakulud. «Kui tead iga lõigu kohta, millest see koosneb, kui kaua paigaldus aega võtab, siis on kergem seda projekti hakata odavamaks lihvima,» sõnas Kalamees. «See on hirmus väärtuslik teadmine neile firmadele, kes kaasa lõid,» rõhutas ta.

Teoreetiliselt peaks nii ettevõetud uuendustööd enda ära tasuma paarikümne aastaga, kuid Kalamehe sõnul polnud see antud juhul eesmärk. Soov oli ikkagi testida erinevaid lahendusi. Sellegipoolest kinnitas MTÜ Üliõpilasküla juhataja Jaak Kääp, et kui «küttekulud kolm korda ei lange, siis on halvasti». Esimene hinnang ettevõetud töödele antakse juba märtsis, kui on olemas esialgsed andmed.

Ühiselamus katsetatakse Eestis haruldast heitveesoojustagastit. Foto: Sander Ilvest

Pool maja korteritest hakkavad saama sooja vett katusele paigaldatud päiksekollektoritest, teises pooles võetakse appi Eestis ainulaadne heitveesoojustagasti. Köögi- ja dušikraanidest pärit sooja vett kasutatakse ära külma vee soojendamiseks. «See on üks kokkuhoiukoht, sest praegu me laseme 38-kraadise vee otse kanalisatsiooni,» rääkis Kalamees.

Märtsist oktoobrini aga peaks katusel olevad päiksekollektorid tagama sooja vee teisele poolele ühiselamust. Kui päikest napib, siis võetakse sooja vett lisaks linna veevärgist. Kalamees tunnistab, et kui päiksepaneelid suudavad elektrit toota ka pilves ilmaga, siis kollektorid vajavad päikselist ilma. Professori sõnul otsustati vett soojendavate päiksekollektorite kasuks, kuna efektiivsus on kõrgem ning eesmärk oli võrrelda soojustagasti ja päiksekollektori tootlikkuse erinevust.

Post from RICOH THETA. - Spherical Image - RICOH THETA

Ka ventilatsioonilahendusi on majas kaks. Poolel majal asub ventilatsioonisüsteem katusel, teises tiivas on see korteris ja teoreetiliselt saab seda ka korteriomanik ise reguleerida. Kuna tulevased insenerid võivad olla väga uudishimulikud, siis on kaalumisel siiski teatud piirangute seadmine. Samuti saavad elanikud ise reguleerida toatemperatuuri ning kogu see info liigub edasi maja kesksüsteemi. Nii et kui keegi soovib oma toas hoida pidevalt 30-kraadist leitsakut, siis MTÜ Üliõpilasküla juhi Jaak Kääpa sõnul on see kohe haldajale näha.

Ühiselamus on olemas vaid köögimööbel. Foto: Sander Ilvest

Ühiselamus on täielikult sisustatud vaid köök, olemas on ka seinakapp. «Paljud tulevad oma mööbliga ja nad ei taha minna teise inimese voodisse magama,» selgitas Kääp. Kui aga keegi tõesti hätta jääb, siis mõned voodid on üliõpilaskülal pakkuda ja ka madratseid saab rentida. Ta lisas, et tavaliselt on selle murega silmitsi välistudengid. Küll aga loobus üliõpilasküla telekaabli vedamisest, sest tänapäeva tudengid ei näe selleks vajadust.

Kuna tegu on pereühiselamuga, siis on keldris olemas eraldi ruum rataste ja lapsevankrite hoidmiseks, aga ka pesumasinad.

Ühiselamus on 80 korterit: 70 ühetoalist ja 10 kahetoalist. Ühetoalise korteri üür hakkab olema 288 eurot, koos kommunaalkuludega peaks arve tulema veidi üle 300 euro.

Samuti tuleb keldrisse projekti tutvustav ruum, kuhu pannakse välja ka Mateki tehases toodetud paneelid, et kõik asjahuvilised saaksid neid lähemalt uurida.

Kalamees on veendunud, et see lahendus sobib paljude paneelmajade soojustamiseks ja kui just iga senti ei loeta, siis on see igati põhjendatud, sest töö saab tehtud paari-kolme nädalaga ning pole vaja maja ümber pikaks ajaks tellinguid püsti panna.

Kindlasti ei ole selline renoveerimine kõige odavam, sest iga maja jaoks tuleb paneelid toota n-ö rätsepatööna. «Iga maja eraldi mõõtmine on mõistlik, sest need hooned on ikkagi kõverad. Selle maja puhul saime hakkama viiesentimeetrise puhverdusega,» selgitas professor.

Ta lisas, et antud lahenduse puhul pole kindlasti mõeldav, et tehas toodab valmis tuhat paneeli ja müüb need siis maha. Kindlasti tuleb tulevikus sel meetodil maja soojustades pöörata rohkem tähelepanu maja niiskusturvalisusele ja vaadata, et ehitamise ajal paneelid püsiksid kuivad. «Nüüd on teadmisi, mida järgmine kord saab teha paremini,» tõdes Kalamees meie ringkäigu lõpus.

Post from RICOH THETA. - Spherical Image - RICOH THETA

TTÜ ühiselamu renoveerimisel kasutatavad moodulpaneelid on välja töötatud Horizon 2020 uurimisprojekti MoreConnect  raames. Eestis osalevad MoreConnect uurimus- ja arendustöös lisaks TTÜ-le veel Matek AS ja REF Ehitustööd OÜ. Renoveerimise peatöövõtja on OMA Ehitaja ja peaprojekteerija Sirkel & Mall OÜ.