Evelin Ilvese avameelsus võib olla seadusega vastuolus

Evelin Ilves Foto: Marko Saarm / Sakala

Evelin Ilvese kirjeldus Naistelehes, kuidas ekspresident Toomas Hendrik Ilvesel kahtlustati vähki, tekitas avalikkuses küsimuse, kui eetiline on avalikustada teise inimese delikaatseid terviseandmeid. Delikaatsete terviseandmete avalikustamisel võib kergesti sattuda seadusega pahuksisse.

Evelin Ilves kirjutab oma Naistelehes ilmunud kolumnis, kuidas aastate eest kahtlustati toona presidendiametit pidanud Toomas Hendrik Ilvesel kopsuvähki. «Kuigi too tohter tahtis ainult head – igaks juhuks hoiatada, sest on veel vaja põhjalikke uuringuid – varises hetkeks meie mõlema maailm kokku. Ühel silme ees aeglane surm lämbumise teel ja teisel pisarais laps trikolooriga kaetud kirstu ees…

Andmekaitse Inspektsiooni pressiesindaja Maire Inno sõnul küsitakse neilt üsna sageli nõu, millal ja mis määral võib teise inimese kohta avalikus meediaruumis infot avalikustada.

«Esimene reegel on see, et enne kirjutama asumist tasub alati inimeselt endalt küsida, mis ta sellest arvab ja kas teda puudutavat infot võib ühes või teises kontekstis kasutada,» ütles Inno. Kui inimene ise sellega päri on, lubab endast kirjutada ja oma andmeid meedias avalikustada, siis seadus seda ei keela.

Inno sõnul võib ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmeid meedias ka ilma nõusolekuta avalikustada, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning see ei kahjusta ülemääraselt kellegi õigusi.

«Kõik need tingimused peavad olema täidetud korraga ning ajakirjanikul tuleb igal konkreetsel juhul hinnata avaliku huvi olemasolu,» toonitas ta. Samuti tuleb iga kord hinnata, kas juhtumi kajastamiseks on möödapääsmatult vajalik ka isikuandmete avalikustamine või on ajakirjanduslik eesmärk saavutatav ka ilma selleta. Kui kõik need aspektid on enne artikli avaldamist läbi kaalutud ja kõik vastab tingimustele, siis on isikuandmete avalikustamine lubatud.

Andmekaitse inspektsiooni esindaja sõnul peavad patsiendi lähedased samuti eelkõige arvestama patsiendi huve ning järgima avalikus meediaruumis tegutsedes andmekaitse põhimõtteid.

«Kui neid tingimusi aga ei järgita, on inimesel õigus nõuda oma andmete eemaldamist nii nende esmaselt avaldajalt kui ka (sotsiaal)meediakanalitelt,» selgitas ta. Samuti saavad patsiendid oma õiguste kaitseks pöörduda pressinõukogusse või kohtusse.

Teatud olukordades sekkub ka andmekaitse inspektsioon. «Seda eelkõige siis, kui olukord nõuab kiiret tegutsemist, abitus seisundis inimene ei saa ise enda eest seista või kui tegemist on korduva, raske või suurt hulka inimesi puudutava juhtumiga,» rääkis Inno. Kahjuhüvitisi inspektsioon välja mõista ei saa, selleks tuleb pöörduda kohtusse.

Isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete nagu terviseandmed, avalikustamine on reguleeritud isikuandmete kaitse seaduses.  «Konkreetse artikli kohta ei saa me ilma osapoolte selgitusi teadmata hinnangut anda,» selgitas Inno.