/nginx/o/2011/05/10/575881t1h5bba.jpg)
Euroopa kultuuripealinna aasta südasuve suursündmuse, 15.–17. juulini toimuvate Tallinna merepäevade väärikaim külaline on neljamastiline parklaev Krusenstern. Pärast 20 aastat eemalolekut jõuab laev oma kunagisse kodusadamasse tagasi.
Legendaarne purjelaev Krusenstern naaseb Tallinna merepäevadeks Eestisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krusenstern saabub Tallinna merepäevadele 15. juuli keskpäeval. Tema peatuspaigaks saab Tallinna kesklinna sadama 8. kai. Uudistajatele on laev sel päeval avatud kella 14–20. Laupäeval, 16. juulil on Krusenstern avatud kella 11–20 ning pühapäeval, 17. juulil on lahtiolekuaeg kella 11–18.
Idee kutsuda Krusenstern oma endisesse kodusadamasse sündis vahetult pärast esimesi Tallinna merepäevi 2008. aastal.
«Leidsime, et 2011. aastal, mil Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit, on see väärikas kink nii linnarahvale kui ka kõigile külalistele,» meenutas Tallinna merepäevade korralduskomisjoni juht, Tallinna abilinnapea Taavi Aas.
Pärast mitu aastat kestnud läbirääkimisi sõlmisidki SA Tallinn 2011 ning Krusensterni praegune omanik, Venemaa Kalalaevastiku Balti Riiklik Akadeemia 2011. aasta alguses lepingu kunagise parklaeva, nüüdse uurimis- ja õppelaeva naasmiseks Tallinna.
85 aasta eest, 1926. aastal Hamburgi reederfirma Ferdinand Laeisz tellimusel Joh.C. Tecklenborgi laevatehases ehitatud teraskere ja mastidega purjelaev kandis valmides nime Padua. Enne Teise maailmasõja puhkemist sooritas laev 15 pikka purjeretke Austraalia ja Tšiili vahel. Aastatel 1938–1839 püstitas laev kapten Richard Wendti juhtimisel rekordi, sõites Hamburgist Tšiili kaudu Austraaliasse ja tagasi Hamburgi 8 kuu ja 23 päevaga.
Teise maailmasõja aastatel jäi laeva kodusadamaks ikka Hamburg ning teda kasutati ligisõidus kui kaubapargast ning õnneks ei saanud Padua ka sõjategevuses märkimisväärselt kahjustada. 12. jaanuaril 1946. aastal läks laev sõjareparatsioonina üle Nõukogude Liidu sõjalaevastikule, hakkas kandma nime Krusenstern ja laeva kodusadamaks sai Riia. Uus nimi anti Eestis Hagudi mõisas sündinud Adam Johann von Krusensterni (1770–1846) auks, kelle juhtimisel sooritati Vene esimene ümbermaailmareis laevadega Nadežda ja Neva aastatel 1803–1806.
Aastatel 1959–1961 läbis Krusenstern kapitaalse moderniseerimise, mille käigus muudeti see nii uurimis- kui õppelaevaks. Järgmine suurem ümberehitus toimus aastatel 1968–1972. Eesti Kalatööstuse peadirektori Hugo Maide initsiatiivil sai 1981.aastal laeva uueks kodusadamaks Tallinn ning pikkade purjetamiste vahel seisis laev Paljassaare sadamas. Kümne aasta pärast, 29. mail 1991 anti laev Kaliningradi kõrgemale mereinseneride koolile. Kaliningrad on tänini laeva kodusadam.
15.–17. juulini 2011 Tallinna kolmes sadamas, Admiraliteedi basseinis, Lennusadamas ja Peetri sadamas toimuvad Tallinna merepäevad on Euroopa kultuuripealinna aasta suve suurim tasuta perepidu.
Kolmeks päevaks täitub Tallinna merepiir ja -pind tiheda ja lõbusa kultuuriprogrammiga – kõlavad eksklusiivsed mereteemalised kontserdid heade Eesti muusikute esituses, kaubeldakse mereandidega, avatud on ajalooliste laevade seltsi, politsei- ja piirivalveameti ning veeteede ameti laevad, sadamate vahel sõidavad väikelaevad. Lisaks saab publik osa regatist Tallinn Race. Tallinna merepäevadel toimub ka Muhu väina regati lõpetamine.
Tallinna merepäevade peakorraldajad on SA Tallinn 2011, Tallinna linn, Tallinna Sadam, Eesti Meremuuseum ja Eesti Ajalooliste Laevade Selts. Peo õnnestumisele aitavad suurtoetajana kaasa OÜ Viking Line Eesti ja BLRT Grupp, koostööpartnerid on Clarion Euroopa Hotell, Eesti Jahtklubide Liit, Jazzkaar, Nargenfestival, Energia avastuskeskus, Eesti veeteede amet, Eesti politsei- ja piirivalveamet, EMA Merekool ja Säästva Renoveerimise Infokeskus.