JAANUS PIIRSALU KRIMMI PÄEVIK: Kuidas elab kuulus Artek?

2014. aasta novembris veetsin nädal aega Krimmis. Siis oli möödas ligi pool aastat sellest, kui Krimm läks Venemaa alla. Nüüd,  kolm aastat hiljem, olen jälle Krimmis, et vaadata, mis on tollasest tohutust optimismist alles jäänud. Selge muidugi, et peale eufooriat saabub raske argipäev. Meil toimus sama ju 1991. aastal ja varem, kui lubati ka igasuguseid asju süüa ning teha Eestist kiirelt rikas Põhjamaa. Eufooria eest ei ole keegi kaitstud.

Teine päev, reede

Kui küsida Eesti elanikelt, mis neile seostub Krimmiga, siis ma pakun, et paljud (no vähemalt, kes on 40 kanti ja vanemad) pakuvad - Artek, kuulus Nõukogude-aegne pioneerilaager, kus on käinud ka sajad Eesti NSVs üles kasvanud noored.

Tänane Artek oligi üks esimesi kohti, kuhu Krimmis sõitsime. Artek asub kohas nimega Hurzuf, mis asub Krimmi lõunarannikul Jalta ja Alušta vahepeal. Looduskaunis kohas, nagu kirjutavad sellisel puhul klassikud. Ja sellele on raske vastu vaielda.

Peale Krimmi ülevõtmist 2014. aastal on Moskva teinud Arteki taastamisest ühe oma suurema maineprojekti Krimmis. Ukraina võimude ajal hakkas Artek üsna kiiresti lagunema ning kõik paistis liikuvat selles suunas, et see erastatakse ära ja laagri asemele kerkivad lihtsalt kuurortihotellid. Venemaa tahab nüüd Artekist teha aga veelgi võimsama laagri kui Nõukogude ajal. Selleks on juba sinnu maetud päris suured summad ning kulutatakse veel kolm-neli korda rohkem - kokku sadu miljoneid eurosid. Täiesti käsitlematud summad, ausalt öeldes. Aga sellest kõigest kirjutan ma Postimehes pikemalt lähiajal. 

Alljärgnev Liis Treimanni fotoreportaaž peaks aga ka anda päris hea ülevaate, milliseks on laager juba tänaseks üles vuntsitud. Liisile jäi eriti silma see, et kõik seal hetkel puhanud lapsed olid meedia mõttes väga teadlikud või siis nii hästi koolitatud - nagu ta kaamera tõstis, pöörasid kõik kaamera ette jäänud lapsed varmalt näo tema poole ja naeratasid nagu heas Ameerika filmis.

Vaated Artekile. Fotol paistab mere ääres Arteki sadam, eemal mäe peal spordikompleksid, laste elamukompleksid ning kool. Foto: Liis Treimann

Fotol on näha kogu Arteki ümbruse mägine ilu. Foto: Liis Treimann

Lapsed tulemas ühtses rivis hommikusöögilt. Kõik lapsed kannavad ühtset vormi nagu 1925. aastal, kui Artek loodi. Vorm on muidugi muutunud, aga see on tähtis osa Arteki traditsioonist - ei mingit vahet tegemist riiete järgi. Ühtne riietus sai alguse selles, et esimesed laagrid oli mõeldud tänavalastele, mitte pioneeridele. neil aga reeglina polnud korralikke riideid ja niisiis riietas riik nad ühtsesse vormi. Tänaste arteklaste vormi õmbleb selline firma nagu Bosco, mis tegi ka Vene olümpiakoondise vormi Sotshi olümpiaks. Foto: Liis Treimann

Lpased ootamas spordikompleksi ees. Foto: Liis Treimann

Spordikompleks näeb ise välja selline - seal on täismõõtmetes, 50-meetrin ujula + veel ka väiksem, 25-meetrine ujula, mitu pallimängusaali, võimlemis- ja jõusaalid ja isegi spetsiaalne malemängutrenni tuba. Foto: Liis Treimann

Ammu pole näinud kedagi rahvaste palli mängimas. Artekis mängitakse. Foto: Liis Treimann

Laste tegevustele on Artekis üldse muljetavaldavalt palju tähelepanu pööratud. Kes oleks vastu hommikusele ratsutamisele selliste mägede taustal? Põhimõte on selles, et lastel poleks minutitki vaba aega nende 21-päevase laagri jooksul. Foto: Liis Treimann

Põhimõte on selles, et lastel poleks minutitki vaba aega nende 21-päevase laagri jooksul. Foto: Liis Treimann

Artekis asub ilmselt maailma üks suurimaid Lenini kujusid. See on niivõrd võimas, et Arteki arendajad ei tea, mida sellega peale hakata. Foto: Liis Treimann

Eemalt paistab see nagu meremärk. Kogu Lenini-kompleks on vutiväljaku suurune. Foto: Liis Treimann

Peale Lenini meenutavad Nõukogude-aegset Artekki veel vaid mõned tolle ajastu pannood Foto: Liis Treimann

Nõukogude-aegsed pannood. Foto: Liis Treimann

Sellised näevad välja toad, kus 10-15-aastased lapsed Artekis elavad. Toas elab koos kuus last, kellel on kasutada oma WC ja dušš. Lisaks miljonidollari  vaated merele või mägedele. Foto: Liis Treimann

Selline on Arteki rand, mis suviste vahetuste järel jagatakse piiretega iga rühma vahel ära. Korraga tohivad igast rühmast vees ujuda kümme last. Ujumas käiakse rühm korraga kaks korda päevas. Foto: Liis Treimann

Artek Arena, mis mahutab 3500 last - see on maksimum hulk, mida laager praegu suvel korraga vastu võtta suudab. Plaanis on laagrit suurendada nii, et korraga saaks vastu võtta 10 000 last! see on sama palju kui Haapsalus elanikke Foto: Liis Treimann

Süüa saavad lapsed viis korda päeva: hommikusöök, lõuna, oode ja kaks õhtusööki, viimane kell 9 õhtul enne magamaminekut. Öörahu on 22-30 ja äratus kell 7.30. Ühe näidismenüü leiab siit - http://media.artek.org/media/customs/feedfile/1d/b1/1db10fdf-3c3f-4b6d-9b83-8e5dc2a87c26.pdf. Foto: Liis Treimann

Meie sõime lõunat - oli selline Harju keskmine. Aga mind üllatas, et lastele pakutakse päris laia valikut: kaks erinevat suppi, neli erinevat praadi ja erinevad magustoidud. Foto: Liis Treimann