Riik tõmbas alkoholi hinnatõusule viimaks pidurit

Alkoholiaktsiis on Eestis võrreldes muu Euroopaga kõrge. Foto: SCANPIX

Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetiistungil, et alkoholi aktsiisitõus tuleva aasta veebruaris on varem kavandatust poole väiksem, vahendas Kanal 2 uudistesaade «Reporter».

See tähendab, et kui algselt sooviti õlle ja siidri aktsiisi tõsta 18 protsenti, siis nüüd tõuseb see 9 protsenti. Kuidas jõuab aktsiisitõus õlle poehinda, on raske öelda, kuna arvestama peaks veel kaupmehe juurdehindlustega. Tõenäoliselt jääb jaehinna tõus paari protsendi juurde. 

Rahandusminister Toomas Tõniste, kes muudatusettepanekutega valitsusse läks, ütles, kuigi tema soov oli maksutõusudest täielikult loobuda, saavutati valitsuses konsensuslik kokkulepe, millega võib laias plaanis rahule jääda. 

Ühelt poolt peaks see ministri sõnul pidurdama Läti-suunalist tormilist piirikaubandust ning teisalt säilitama Soome turistide ostud Tallinnas. Ta rõhutas, et nii lõuna- kui põhjanaabrid tõstavad järgmisel aastal aktsiise meist rohkem, mistõttu me hinnakonkurentsis ei kaota. 

Kuigi aktsiise kärbiti kaks korda, loodab Tõniste tuleval aasta endiselt üle 330 miljoni euro alkoholi aktsiisitulu. Tänane otsus vähendab laekumisi umbes 10 miljoni euro võrra. Kuigi katteallikates pole veel täpselt kokku lepitud, võiks raha kokku koguda riigifirmade dividendidest, arvas minister. 

Kuna aktsiisid siiski tõusevad, loodab ministeerium ka tuleva aasta jaanuaris toimuvale alkoholikaupade massilisele varumisele. Sama peaks juhtuma järgmise aasta detsembris, mil valmistutakse 2019. aasta jaanuari maksutõusuks. See võib täita eelarvet mitmekümne miljoni euro võrra. 

Kuigi praeguse seisuga ülejärgmise aasta kohta otsust ei tehtud, lubas Tõniste, et kevadel asub valitsus taas aktsiiside teemat arutama, ja seda pikema aja perspektiivis. Kevadeks on valitsusel juba palju rohkem infot eelarve laekumise kohta, mistõttu saab teha uue otsuse 2019. aasta aktsiisitõusude kohta. 

«Kõik olid jube pessimistlikud ja arvasid, et me ei suuda aktsiisidega midagi teha. Ma ise olin aga kogu aeg arvamusel, et see tuleb ümber vaadata. Sellest on tegelikult ka väga paljud teised aru saanud. See oli Eesti majandusele ja ettevõtluskeskkonnale hea otsus,» selgitas Tõniste. 

Ossinovski: vähendasime sellega riske

Ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles valitsuse istungilt lahkudes ajakirjanikele, et rahandusministeeriumil pole täna infot, et järgmiseks aastaks planeeritud summad ei täituks.

«Aktsiisilaekumine on alates suvekuudest olnud ootuspärane ja rahandusministeerium arvab, et ka järgmisel aastal nende prognoos peab paika. Aga loomulikult on erinevad käitumuslikud riskid, mis on avaldunud ja nagu ütlesin, uus risk, millest varasemalt oli vähem infot, puudutab soomlaste kaasaoste,» ütles ta.

Ossinovski sõnul möönis valitsus, et täna ei ole veel head analüüsi selleks, et otsuseid tegelikult lõpuni õigesti langetada.

«Paraku see n-ö kalendriline tsükkel selline, et me oleksime oluliselt paremini informeeritud 21. detsembril, kui tulevad novembrikuised laekumised, aga selleks ajaks on riigikogu juba eelarve vastu võtnud, meil pole võimalk lihtsalt oodata,» rääkis minister.

«Selles kontekstis tegi rahandusministeerium ratsionaalse pakkumise, et vähendada planeeritud tõusu nendes tootekategooriates, kus nende riskide realiseerumine on tõenäoliselt suurem,» ütles Ossinovski.

Nõrk laekumine sundis aktsiise ümber vaatama

Kuigi alkoholiaktsiis on sel aastal tõusnud juba kaks korda ja enneolematus ulatuses, laekub aktsiisi ilmselt vähem kui eelmisel aastal. Ka see oli üks põhjus, miks Tõniste oma ettepanekud lauale pani. 

Riik loodab tänavu alkoholiaktsiisilt teenida 237,6 miljonit eurot, mis on 5 protsenti vähem kui 2016. aastal. Rahandusministeerium on selle aasta algseid prognoose 40 miljoni euro võrra alla hinnanud. Samas, piirikaubanduse mõju on rahandusministeeriumi hinnangul sellest umbes 13 miljonit eurot.

Järgmisel aastal ootab riik alkoholiaktsiisilt siiski kopsakat summat, mida pole tänase aktsiiside langetamise allapoole korrigeeritud. Prognoos küündib 330-340 miljoni euroni. 

Konjunktuuriinstituut on aga tunduvalt pessimistlikum ja näeb umbes 80 miljoni euro võrra väiksemat laekumist. A. Le Coqi juht Tarmo Noop on aga lubanud mürki võtta kui 340 miljonit eurot täis tuleb. Nemad prognoosivad enam kui 100 miljonit eurost puudujääki.