Lasnamäe ja Nõmme piirkonna prügivedu on õigusvastane

Prügivedu. Foto: Margus Ansu

Halduskohus tuvastas Lasnamäe ja Nõmme piirkonna prügiveo korraldamises õigusvastasuse.

Tallinna Halduskohus rahuldas Ragn-Sells ASi kaebuse ning asus seisukohale, et Lasnamäe jäätmeveopiirkonnas nr 10 ja Nõmme jäätmeveopiirkonnas nr 2 ei võimalda sõlmitud hankelepingud alltöövõtjate kasutamist. Kohus leidis, et toimunud on hankelepingute muutmine ja täitja asendamine, mis aga toob kaasa hankelepingute tühisuse. Kohtuotsuse jõustumisel tekiks nimetatud piirkondades vabaturu olukord, kus Tallinna linnal on kohustus nendes piirkondades kuulutada välja uus riigihange, ning jäätmevaldajatel õigus valida endale uus jäätmevedaja. 

Hetkel ei muuda halduskohtu tänane otsus Lasnamäe ja Nõmme elanike jaoks midagi ning kuni kohtulahendi jõustumiseni säilib senine jäätmete äraveo korraldus.

Arvestades Tallinna linna varasemat tegevust olmejäätmete äraveo vabaturu tekkimisel kesklinna piirkonnas, rahuldas kohus ka Ragn-Sells ASi keelamisnõuded ning Tallinna linnal on keelatud korraldatud jäätmeveo käigus lepingutest tulenevate kohustuste üle andmine mistahes ettevõtjale, sh ASile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Samuti on Tallinna linnal keelatud jäätmevaldajate teavitamine korraldatud olmejäätmeveo lõppemisest selliselt, et teates pole nimetatud kõiki selliseid ettevõtjaid, kes prügiveo teenust osutada saavad.

Nõmme ja Lasnamäe piirkonnas on korraldatud jäätmeveoteenuse osutajaks Baltic Waste Management OÜ ja OÜ Tapa Autopark, kelle teenuse osutamine ei vastanud nõuetele ja probleemi lahendamiseks andis linn nõusoleku alltöövõtja kasutamiseks. Hetkel on vaidlusalustes piirkondades olukord, kus hankelepingute kohaselt on tehingupartneriks justkui ühispakkujad, kuid alltöövõtu lubamisega osutab teenust ja vastutab teenuse osutamise eest hoopis 100% Tallinna linnale kuuluv TJT.

Kõnealuses asjas oligi vaidlusküsimuseks see, kas ühispakkujad kasutasid TJTd kui alltöövõtjat ja kas see oli lubatud või oli tegelikult tegemist lepingute ülevõtmisega (lepingu poole asendamisega).

Kohtu hinnangul oli Tallinna linna eesmärk säilitada lepingu vahendustasu. Seega asus linn ise otsima võimalusi jäätmeveo lepingute kehtima jäämiseks ning selle lahenduseks võimaldati ühispakkujatele alltöövõtjatena TJTd. Ühispakkujate ja TJT vaheline alltöövõtuleping kinnitab seda, et ühispakkujad ei osuta linnale mingit teenust ning tegemist on üksnes tehingute toimumisest mulje jätmiseks sõlmitud lepinguga.

Kohus leidis, et alltöövõtja lubamisega on Tallinna linn muutnud hankelepingut ning lepingu pooleks on ühispakkujate asemel linnale kuuluv äriühing TJT. Kuigi hankelepingutes on viide alltöövõtja vahetamise võimalusele, siis hankedokumendid alltöövõtja kasutamise võimalust ette ei näe.

Kohus täpsustas: «Allhankijate kasutamine hankelepingute täitmisel üleüldiselt ei ole keelatud, kuid sellisel juhul tuleb hanketingimused ka selliselt sõnastada, et pakkujatel oleks võimalik sellest aru saada. Sellega tagataks ka riigihangete seaduses sätestatud aluspõhimõtte, sh läbipaistvuse põhimõtte, täitmine.»

Kui Tallinna linn soovinuks võimaldada ühispakkujatel alltöövõtjat kasutada ja seda vajadusel pärast pakkuja valimisi muuta, pidanuks see olema selgelt väljendatud ka hanketeadetes. Kui pakkujad oleksid teadnud võimalusest kasutada allhankijaid, võimaldanuks see tõenäoliselt osaleda hankel ka teistel, kellel endal vajalikud tehnilised vahendid puudusid.

Sel viisil hankelepingut muutes on linn rikkunud riigihangete seaduse ja jäätmeseaduse nõudeid, mistõttu tuvastas kohus hankelepingute tühisuse.

Jäätmeveopiirkondades korraldatud jäätmeveo toimimiseks on kohtuotsuse jõustumise järgselt vajalik kuulutada välja uus riigihange. Kohus leidis, et mõistlik aeg teenuse osutaja leidmise menetluse alustamiseks on kuu aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Tänasele otsusele võivad pooled apellatsiooni esitada hiljemalt 27. detsembril 2017.