Eurocopi juht: muretsege Läti ja Leedu pärast

Organiseeritud kuritegevuse sõlmpiirkonnad. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Enam kui poolt miljonit Euroopa Liidu politseinikku ühendava Euroopa Politsei Konföderatsiooni Eurocop juhi Jan Vellemani hinnangul on eestlastel ja poolakatel piisavalt põhjust muretseda selle pärast, mis toimub naaberriikides Lätis ja Leedus.

Kas peab paika, et Balti riikide kuritegelikud grupeeringud on kujunenud Skandinaavia riikidele tõsiseks probleemiks?

Oleme jõudnud vestlustes Eesti kolleegidega nüüd järeldusele, et organiseeritud kuritegevuse hinnangutes tuleks Balti riike veidi erinevamalt käsitleda. Eesti viis juba aastaid tagasi läbi politseireformi, mis muutis teie organisatsiooni senisest tulemuslikumaks.

Ehkki Läti ja Leedu politsei kärped on palju suuremad, kahandas ka Eesti ju oma politsei eelarvet umbes 15 protsendi jagu.

Ma ei saaks öelda, et olen selle 15-protsendilise kärpe üle õnnelik. Teil ei olnud enne seda majanduskriisi kindlasti liiga palju politseinikke ja kindlasti ei raisatud politseistruktuuridele raha.

Schengeni ruumi riigid on üks suur pere ja mõned pereliikmed – näiteks Skandinaavia riigid, Saksamaa ja Holland – kannatasid samuti majandusraskuste all, aga samas ei vähendanud nad politsei rahastamist. Mõneski riigis panustati politsei võimekusse varasest veelgi enam, sest keerulistel aegadel ongi nii mõistlik teha.

Pole saladus, et Soome suurim probleem on eestlaste, mitte leedulaste või lätlaste jõugud.

See on tõsi. Schengeni ruumis on liiga vähe reegleid, mida liikmesriigid peavad täitma.

Kui lähete Läti piirile koos ametliku delegatsiooniga, vastab seal kõik Schengeni nõuetele. Küll aga ei tähenda see seda, et Läti oleks võimeline tegema teiste viisaruumi riikidega piisavalt koostööd organiseeritud kuritegevuse vastu.

Leedu kuritegelikud grupeeringud kujutavad endast kasvavat probleemi ka Eestile, seda eriti autovarguste osas.

Leedu on üks olulisemaid transiitriike varastatud autodele, mis viiakse Euroopa Liidust välja. Rahvusvahelistes politseiringkondades on see üldteada fakt, aga mitte keegi ei tohi selle kohta mingeid arve avaldada ega probleemi teadvustada.

Tavalised politseinikud näevad tegelikult Schengeni süsteemi nõrku kohti. Kas süsteemi peaks muutma ja kuidas seda teha?

Seda süsteemi tuleks täiendada teatud miinimumstandarditega. Need standardid peaks olema ulatuslikud ja kehtestama politsei tööle nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed standardid. Euroopa Liidu kodanikud peaks saama sama hea kvaliteediga politseiteenuseid kõikjal liikmesriikides.

Niisiis räägite politseile üleeuroopaliste standardite kehtestamisest?

Jah. Meil peaks olema teatud miinimumstandardid, nii et see ei kahjustaks kuidagi riikide suveräänsust.

Aga kui neid standardeid ei järgita, kas sellisel juhul tuleks Läti ja Leedu Schengeni süsteemist välja heita?

Loomulikult on vaja nende standardite täitmise tagamiseks ka sanktsioone. Kõige viimane sanktsioon võiks olla muidugi võimalus öelda, et sa ei saa ka sellesse piirkonda kuuluda.

Meie pelgame, et kui seaduste tagamisega on Lätis ja Leedus kehvad lood, siis saabub päev, mil kohus ütleb, et te ei ole võimelised Lätis täitma näiteks Euroopa Liidu arreteerimisorderit, sest inimese vanglasse panemine rikub tema inimõigusi. Olen ise näinud Läti arestikambreid, kuhu minu arvates ei tohiks panna ühtki inimest.

Kui me midagi ette ei võta, panevad kohtud ise süsteemi kinni ja siis on see euroliidus tahes-tahtmata Schengeni ja inimeste vaba liikumise lõpp.

Schengeni süsteemi toimimine sõltub suuresti ka avalikust arvamusest riikides. Kui avalik arvamus on süsteemi vastu, on võimalik, et liikmesriikide kodanikud panevad Schengeni lihtsalt kinni.

Te ju teate, et Läti politseinike olukord on väga halb. Samas pääsevad nad ligi Schengeni infosüsteemidele. Minu arvates on lihtsalt aja küsimus, millal keegi hakkab müüma selle infosüsteemi andmeid kriminaal­setele organisatsioonidele.

Teie jutu järgi võib Läti ja Leedu politsei alarahastatus kujutada endast järjest suuremat probleemi iseäranis nende riikide naabrite, sealhulgas ka Eesti jaoks?

Otse loomulikult! Olen pisut üllatunud, et Eesti ja Poola on selles küsimuses siiani nii vaiksed.

Lõike Europoli raportist
•    Võltsitud eurode levitajad kasutavad samu kanaleid ka muu illegaal­se kauba veoks – nii näiteks on Eesti ja Leedu grupeeringud seotud samuti narkootikumide veoga. Samad jõugud on seotud ka võltsitud eurode ringlusesse laskmisega läbi kohalike narkodiilerite.
•    Leedu gängid on aktiivsed paljudes euroliidu liikmesmaades, sealhulgas Suurbritannias, Iirimaal, Saksamaal, Rootsis, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis ja Hispaanias. Nad on tuntud ka hinnaliste autode varguste ja relvastatud juveeliröövide poolest. Ka Eesti jõugud on seotud relvastatud röövidega liikmesriikides.
•    Kirdepiirkonna kriminaalid on hoolimata kodumaise nõudluse puudumisest aktiivsed kokaiini salakaubavedajad. Seejuures on euroliit transiidipiirkonnaks kokaiiniveol Venemaale ja lisaks kirdepiirkonnale on Leedu grupeeringud seotud Ladina-Ameerikast pärineva kokaiini veoga läbi nii Lääne-Aafrika kui loode- ja edelapiirkonna.
•    Leedu grupeeringud mängivad järjest suuremat rolli sünteetiliste narkootikumide levitamisel Venemaale, Baltikumi ja Põhjamaadesse.
•    Põhjamaad on peamisi illegaalsete immigrantide sihtpunkte. Kirdepiirkonna kaudu jõuavad nendesse riikidesse valgevenelased, hiinlased, tšetšeenid, grusiinid, iraanlased, nigeerlased jt.
Allikas: «Europol Organised Crime Threat Assessment 2011»

Kommentaar

Ramunas Matonis
Leedu politsei­komissar:

Meil ei ole organiseeritud kuritegevusega suuri probleeme. Need probleemid olid aastate eest, kuid politsei lahendas need. Mingid grupid lähevad või on läinud mujale, ma ei oska öelda konkreetselt Eesti kohta, kuid laiemalt Euroopa Liidu maadesse ning teevad seal oma tegusid.

Europoli raport näitab ka seda, et Leedu grupid tegutsevad. Ma arvan, et Leedus on neil juba raske oma kuritegusid teha ja seepärast teevad nad neid mujal.

Teine põhjus on ka selles, et mujal on ehk leebemad seadused ja leebemad karistused. Ning isegi vanglad on paremad ja mugavamad. Leedus on olukord vanglates tunduvalt karmim kui teistes Euroopa riikides, ja isegi see annab ühe põhjuse, miks on mõtet kuritegusid korda saata mujal, aga mitte Leedus.

Meil on raske midagi teha gruppide vastu, kes mujal tegutsevad, aga saame anda infot ja teeme koostööd. Anname infot väga kiiresti ja selle info alusel on palju Leedu kurjategijaid mujal kinni peetud.

Olen kursis selle kriitikaga, et majanduskriisi ajal vähendati Balti riikides politseinike palkasid. Leedu politsei vähendas majanduskriisi ajal palkasid, sõltuvalt kohtadest 10–20 protsenti. Muidugi võis ka see politseinike tööd mõjutada, kuid ma ei usu, et selle mõju oleks esmatähtis.