/nginx/o/2011/05/07/573680t1h314e.jpg)
Põhja-Eesti päästekeskus, keskkonnainspektsiooni Põhja regioon ja Tallinna munitsipaalpolitsei amet korraldasid reede, 6. mai pärastlõunal ühise kulureidi Tallinnas ja Harjumaal. Kulupõlenguid reidil osalejad ei leidnud, kontrollitud 11 lõkkest vastas kümme tuleohutusnõuetele.
Reidist võtsid osa Põhja-Eesti päästekeskuse menetlus- ja tuleohutusbüroo inspektorid ning komandopealikud, Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni ja Tallinna munitsipaalpolitsei ametnikud - kokku 18 inimest.
Reid leidis aset Tallinnas ja mujal Harjumaal. Selle käigus kontrollitud 11 lõkkest vastas kümme tuleohutusnõuetele. Ühe lõkke puhul tegid inspektorid inimesele suulise hoiatuse ja lasksid nõuetele mittevastava tule kustutada: lõke oli tehtud ettevalmistamata pinnasele, puudest vaid kahe meetri kaugusele ja olemasolevad tulekustutusvahendid ei olnud piisavad.
Viie lõkke puhul selgitasid inspektorid inimestele, mille vastu on eksitud ja kuidas tuleohutusnõudeid täita – kas olid vanad oksad lõkkele liiga lähedal, lõkke ümbrus polnud kulust puhastatud, polnud piisavalt kustutusvett või oli see tulest liiga kaugele jäetud.
Piirkonniti oli enim lõkkeid Maardus ja selle ümbruses, nagu Kallavere ja Ülgase küla – kuus lõket. Järgnes Lasnamäe, Iru, Pärnamäe, Viimsi ja Merivälja kant, kus oli kolm lõket, millest üks lasti kustutada.
Tuleohutusbüroo inspektorid avastasid reidil ka tuletõrje veevõtukoha endises Andineeme puhkebaasis, millel puudus veemahuti kaas, õigemini oli see läbi roostetanud.
Kuigi reidil kulupõlenguid ei avastatud, on Põhja-Eesti päästekeskuse päästjad sel kevadel kustutanud kulu 252 korral, neist Tallinnas 142 ja Harjumaal 110 juhtu. Kulupõlengud siin piirkonnas said alguse 10. aprillil.
Kulu võib küll teoreetiliselt päikesepaistelisel päeval põlema süüdata suurendusklaasina töötav pudel või klaasikild, kuid tegelikult saab kulupõleng alguse ikkagi inimese hooletusest – olgu see siis järelevalveta jäetud lõke, maha visatud kustutamata suitsuots või kuluheinale jäetud mahajahutamata ühekordne grill.
Kulupõlengu ohtlikkus on ilmselge. Kahju keskkonnale, oht inimeludele ja varale ning päästemeeskondade hõivatus kulupõlengute kustutamisega on peamised põhjused, mis peaks inimest enne tikutõmbamist või hõõguva suitsukoni äraviskamist tagajärgedele mõtlema panema.
Kulu põletamine Eestis on keelatud. Kui päästeamet ei ole määranud määratud tuleohtlikku aega ja piirkonda, siis on kuluheina põletamine lubatud ainult kaitstavatel loodusobjektidel. Sel aastal määras päästeamet tuleohtliku aja alguseks 22. aprilli ja looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades.
Täpsemat infot tuletegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.