Õiguskantsler tahab kaotada poliitreklaami piirangud

Õiguskantsler Ülle Madise. Foto: Jaanus Lensment

Õiguskantsler Ülle Madise tegi riigikogule ettepaneku kaotada aktiivse agitatsiooni perioodil poliitilise välireklaami keeld, sest see ei täida oma algset eesmärki muuta valimiskampaaniad sisukamaks.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei täida valimisreklaami reegleid enam oma eesmärki ja tekitavad tarbetut lisakoormust politseile. Samuti on osaliselt internetti, sh sotsiaalmeediasse, kolinud valimiskampaania muutnud mõne keelu järelevalve sisuliselt võimatuks.

«Põhiseaduse järgi peab poliitiline konkurents olema aus, st kandideerijatel peavad olema võimalikult võrdsed võimalused. Praegu see paraku alati nii ei ole,» nentis õiguskantsler riigikogule edastatud kirjalikus ettekandes valimiskampaaniate rahastamise ning reklaami regulatsiooni ajakohasus ja põhiseaduspärasuse kohta. 

Madise toonitas, et poliitilise elu osaliste – erakondade, valimisliitude, üksikkandidaatide – kasutatava raha allikad peavad olema avalikud. Piirangute ja keeldude rikkumist peab saama tuvastada ja avalikustada võimalikult kiiresti, et vähendada ebaseadusliku tegevuse mõju valimistulemustele. 

Õiguskantsler Ülle Madise palub seetõttu riigikogul kaaluda järgmisi muudatusi:

• Kaotada poliitilise välireklaami keeld aktiivse agitatsiooni perioodil, sest see ei täida oma eesmärki. Valimiskampaaniad ei ole muutunud sisukamaks. Samuti piirab seesugune keeld eriti kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalejate võimalusi ülemäära. Pärast riigikohtu otsust nn Talviku asjas on poliitiline välireklaam tänavale naasnud ka vahetult enne valimispäeva.
• Kaotada valimispäeval aktiivse agitatsiooni keeld. Täielik valimisrahu tuleb säilitada valimisjaoskonnas ja selle lähiümbruses.
• Kehtestada munitsipaalmeediale reeglid nii, et oleks tagatud kõigi poliitiliste jõudude tasakaalustatud kajastamine.
• Kaotada juriidilise isiku annetuse keelu põhiseadusvastane kõrvalmõju, mille tõttu piiratakse vabakonna ja eraõiguslike ajakirjandusväljaannete väljendusvabadust. Erakonnaseaduse kohaselt saab kodanikuühenduse või eraõigusliku ajakirjandusväljaande toetusavaldust mõnele kandideerijale käsitada juriidilise isiku annetusena, mis on seetõttu keelatud. Poliitiliste jõudude rahastamise läbipaistvuse tagamiseks tuleb panna poliitikuid toetanud kodanikuühendustele kohustus anda rahastamisallikate kohta teavet järelevalveorganitele (erakonnaseadus sätestab, et teavet peavad andma üksnes erakonnad, valimisliidud ja nende nimekirjas kandideerinud isikud ning üksikkandidaadid).
• Anda erakondade rahastamise järelevalve komisjonile õigus tutvuda kodanikuühenduste (sh erakondade noorteorganisatsioonide) rahastamisallikatega.
• Anda erakondade rahastamise järelevalve komisjonile õigus nõuda tööks vajalikku teavet (sh dokumente) ka teistelt isikutelt (nt reklaamiettevõtjalt).  
• Muuta seadust nii, et oleks välistatud avaliku teabe seaduse senine väärtõlgendus, mille järgi erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutusi ei avalikustata enne kohtumenetluse lõppu.
• Analüüsida võimalust, et riigieelarvest eraldist saavad erakonnad peaksid edaspidi avalikustama kulud, tulud ja varalised tehingud seadusega ettenähtud ulatuses reaalajas. Senine kvartaalne aruandlus on eriti problemaatiline Riigikogu valimistel, sest need toimuvad napilt enne esimese kvartali lõppu. See jätab valijad teadmatusse kõige olulisemal ajal. Aruandluse lihtsustamiseks on võimalik luua eraldi infotehnoloogiline lahendus.

Loe õiguskantsleri ettekannet täispikkuses SIIT.