Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2016/08/23/5749887t1hae57.jpg)
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ei mõista, miks on kokkulepitud 20 miljoni euro asemel hoopis 10 miljonit eurot kaitseinvesteeringute 2018. aasta kavasse märgitud. Hanso märgib, et taolised muudatused tulevad üllatusena ka talle kui riigikogu riigikaitsekomisjoni juhile.
Eesti Päevaleht kirjutas tänavu 8. novembril, et Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) initsiatiivil muudeti aastateks 2018-2020 plaanitud 60-miljonilises kaitseinvesteeringute programmis kulutuste jaotust seni plaanitud iga-aastaselt 20 miljoni kulutamiselt selliseks, et 2018. aastal oleks kulutatud 10 miljonit, 2019. aastal 30 ja 2020. aastal 20 miljonit eurot.
Endise kaitseministri, sotsiaaldemokraadist valitsuserakonna esindaja Hannes Hanso sõnul on koalitsioon kokku leppinud, et igal aastal järgmise kolme aasta jooksul suunatakse kaitseinvesteeringuteks 20 miljonit eurot. «IRL on mingil põhjusel (ütlen ausalt, riigikaitsekomisjoni sellest muudatusest mingis vormis ennetavalt ei informeeritud) otsustanud sellest kokkuleppest taganeda,» tunnistas Hanso.
«See on halb. Riigikaitse rahastamise stabiilsus ja nende vahendite eemalhoidmine poliitilisest päevapoliitikast on ülimalt oluline. Miks ikkagi IRLi juhitud rahandusministeerium sellise otsuseni jõudis? Kas kaitseminister Luik toetas seda? Kas ta kaitses oma haldusala eelarvet? 10 miljonit pole mingi peenraha. Selliseid otsuseid märgatakse ka Eestist väljaspool. Negatiivselt,» kommenteeris Hanso.
Komisjoni esimees tunnistab, et tal on võimatu taolist rahandusministeeriumi sammu riigikaitsekomisjoni esimehena kaitsta. «Mina kaitseministrina kindlasti poleks 10 miljoni 2018. aasta plaanidest eemaldamist ja investeeringute edasilükkamist toetanud,» sõnas Hanso.
Hanso toetab opositsiooni arupärimist
14. novembril esitas opositsioon selleteemalise arupärimise peaminister Jüri Ratasele. Uuritakse, miks kärbib valitsus Eesti kaitsevõimet; kelle algatus seadusemuudatus oli ning miks püüti probleemi varjata, muutes tagantjärgi septembrikuist pressiteadet kaitseministeeriumi veebilehel. Opositsiooni pöördumist toetab ka koalitsiooni kuuluv Hannes Hanso.
Endine kaitseminister Margus Tsahkna peab taolist plaani masendavaks. «Iseseisva kaitsevõime ehk laskemoona ostmiseks ette nähtud 10 miljonit võeti 2018. aasta eelarvest lihtsalt ära,» tõdes ta. Ka Tsahkna kinnitas, et kaitseinvesteeringud lepiti kokku koalitsioonilepingus, hiljem kõikides strateegiates ja arengukavades põhimõttega, et järgneva kolme aasta jooksul on iga-aastasteks kaitseinvesteeringuteks mõeldud 20 miljonit eurot.
«Täiendavateks kaitseinvesteeringuteks on järgmisel kolmel aastal jätkuvalt kavandatud 60 miljonit eurot,» kinnitas rahandusminister Toomas Tõniste, rõhutades, et kaitseinvesteeringud kasvavad, mitte ei kahane nagu on väidetud.
«Eelmisel aastal leppis uus koalitsioon IRLi ettepanekul kokku strateegiliste investeeringute raames suunata 3 aasta jooksul täiendavad 60 miljonit eurot kaitsevõimekuse tõstmisesse ja see kokkulepe on jõus,» kinnitas Tõniste.
Rahandusministri kinnitusel muutub lisanduvate investeeringute jaotus aastate vahel, aga summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Tõniste rõhutas, et IRL on alati seisnud riigikaitsekulutuste tõstmise eest ja seisab kindlalt ka edaspidi.
Luik eitas kaitseinvesteeringute edasilükkamist
Kaitseminister Jüri Luik teatas kolmapäeval, et kõik kaitseelarves ettenähtud hanked toimuvad kevadel plaanitud ajal, tõrjudes sellega väited, justkui oleks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) algatusel hangete tähtaegu edasi lükatud.
«Mis puudutab kaitseeelarvet, siis kõik hanked, mis olid plaanis kevadel, lähevad samas ajaraamis edasi ja kuna eelarve on kevadel plaanitust suurem, saame ka täiendavaid tegevusi ette võtta,» ütles Luik 8. novembril edastatud kommentaaris.
«Perioodil 2018-2021 on Eesti kaitse-eelarve üle kahe miljardi euro, mille kasutamises on erilises fookuses lahinguvalmidust suurendavad kaitsealased hanked ja nende seas ka suurekaliibrilise laskemoona soetamine, milleks on kokku plaanitud üle 230 miljoni euro, sealhulgas kaitseinvesteeringute programmi 60 miljonit. Et eelarve koostatakse nüüd tekkepõhisena, kajastuvad kulud selles aastas, kus toimub konkreetse kauba vastuvõtmine,» lisas Luik.
«Kaitseministrina seisan selle eest, et kaitse-eelarve jätkaks kasvamist. Kinnitan, et nagu varasematel aastatel kaitseministeerium teinud on, esitan ka mina järgmise eelarvestrateegia koostamises oma läbikaalutud ettepanekud, sealhulgas kaitseinvesteeringute programmi mahu suurendamiseks ja kestuse pikendamiseks,» kinnitas Luik pressiesindaja vahendusel.
«Eesti järgmise aasta kaitse-eelarve on taasiseseisvusaja suurim, ületades esmakordselt poole miljardi euro piiri. Tänu majanduse oodatust kiiremale kasvule on valitsuse poolt riigikokku saadetud järgmise aasta kaitse-eelarve eelnõu suuremgi kui kevadel riigieelarve strateegia koostamisel eeldatud. Eelarve koosneb kolmest komponendist – 2 protsendist SKPst, sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud ning ka kaitseinvesteeringute programmi vahendid. Need on väga head uudised,» ütles Luik oma kommentaaris riigikogus arutatavale järgmise aasta kaitseeelarvele.