/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/14/7310219t1h3146.jpg)
Internetivabadus on suurim Eestis ja Islandil, selgus inimõigusorganisatsiooni Freedom House teisipäeval avaldatud uuringust.
Uuring: internetivabadus on suurim Eestis ja Islandil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Freedom House uuris vabadusi internetis 65 riigis ning leidis selles vallas jagavad esikohta Eesti ja Island. Neile järgnevad Kanada, Saksamaa, Austraalia ja USA, kirjutas organisatsioon uuringus «Freedom on the Net» («Vabadus internetis»).
Eesti ja Islandi skoor oli eelmise aastaga võrreldes sama.
Internetivabadus on väikseim Hiinas. Eelviimast kohta jagavad Süüria ja Etioopia, neile omakorda eelnevad Iraan, Kuuba, Usbekistan ja Vietnam.
Vaadeldud 65 riiki katavad 87 protsenti maailma veebikasutajatest.
Vabaduste määra kindlakstegemisel vaatab Freedom House kolme kategooriat: ligipääsupiirangud, sisupiirangud ja kasutajate õiguste rikkumine.
Uuringus leiti, et Eestis puuduvad usutavad teated, et riigi palgal on veebis poliitilisi diskussioone manipuleerivaid inimesi või et valitsusmeelsed häkkerid oleksid desinformatsiooni levitamiseks kaaperdanud valitsuse kriitikute sotsiaalmeediakontosid või opositsioonimeelseid veebilehti.
Lisaks pole olnud usutavaid teateid, et teatud poliitiliste sõnumite võimendamiseks kasutataks sotsiaalmeedias automeeritud sõnumikontosid ehk botte.
Eestis pole ka valitusega seotud ühendused ja üksikisikud üritanud mõjutada poliitikakajastust sagedaste altkäemaksude, politiseeritud toimetuslike juhiste või ettevõtete ülevõtmise kaudu. Riik pole ka loonud päris uudiseid meenutavaid libauudiseid, et tõmmata maksimaalset tähelepanu valitsuse soositud teemadele ja mõjutada valijaid, kirjutatakse raportis.
Eestis pole ka korduvalt, ulatuslikult või piiratult tsenseeritud veebis valitsuskriitikat, poliitilist opositsiooni, korruptsiooni käsitlevaid arutelusid, relvakonflikte, satiiri, arutelusid sotsiaalteemadel, üritusi inimesi mobiliseerida, jumalateotust, arutelusid soolisest võrdõiguslikkusest või etnilisi ja usulisi vähemusi.
Raportis peeti tsensuuriks seda, kui riik kas blokeeris või andis korralduse eemaldada veebi riputatud sisu või pidas kinni või trahvis kasutajaid, kes tegid postitusi vaadeldud teemadel.
Eestist aitas uuringule kaasa Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi külalisprofessor ja sihtasutuses E-riigi Akadeemia uuringuid juhtiv Katrin Merike Nyman-Metcalf.