/nginx/o/2011/05/06/573526t1h4970.jpg)
Tšernobõli veteranid soovivad tuumakatastroofi piirkonda saadetud isikute seaduseelnõu täiendada nii, et sellesse lisataks ka siiamaani kõigist soodustustest ilma jäänud Afganistani sõja veteranid.
Tšernobõli veteranid soovivad soodustusi ka Afganistanis sõdinutele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Tšernobõli Ühing saatis riigikogu sotsiaalkomisjonile arvamuse Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõule tuumakatastroofi piirkonda saadetud isikute kohta, mis puudutab Tšernobõli veteranidele määratavaid soodustusi. Ühing rõhutab, et mingil juhul ei tohi selle seadusega jätta veterane ilma neile praegu kehtivatest soodustusest nagu maamaksuvabastus või vabastus riigilõivust. Samuti soovitakse eelnõusse lisada veterani surma korral makstava matusetoetuse.
Lisaks märgib ühingu juhatuse esimees Jüri Reinmann, et oleks hea, kui uue seaduse alla saaks võtta ka Eestis elavad Afganistani 1979.-1989. aasta sõja veteranid, kes oleks pidanud ka represseeritud isiku seaduse all olema.
«Meie probleemid on võrdlemisi sarnased – ka Afganistani sõja veteranide seas on palju invaliide,» selgitas Reinmann Postimees.ee’le. «Nende invaliidsus on isegi raskem kui Tšernobõli omadel – kes on jala, kes käe kaotanud.»
«Kuigi Afganistani veteranid ütlevad, et Tšernobõli omadel oli raskem, sest nemad oma vaenlast ei näinud – kiirgus oli nähtamatu, maitsetu ja lõhnatu, aga nendel oli konkreetne objekt, keda pidi tulistama, siis mina arvan teisiti,» lausus Reinmann.
Kui Tšernobõli veteranide soodustused sätestati represseeritud isikute seadusega, siis Reinmann rõhutas, et tegelikult nad end represseeritutega ei seosta. «Represseeritu on võimude poolt ülekohtuselt koheldud isikud – mina loen siia neid, kes olid Gulagis või langesid Stalini terrori ohvriteks. Aga Tšernobõlis oli üks maailma suurimaid päästeoperatsioone ja isegi kui mõned ütlevad, et neid viidi vägisi, siis pidi keegi sinna ikkagi minema, sest töö oli vaja teha. Kui mehed juba kohal olid, olukorda nägid ja said suurest ohust aru, mida see globaalses mastaabis tähendas, tegid nad kõik, mingit viilimist mina seal küll ei märganud,» jätkas ta.
Afganistani sõtta viidi aga ajateenistusse kutsumise nime all noormehed, kes selles midagi hirmsat näha ei osanudki. «Keegi ei näinud ajateenistuses surmaohtu ja kui siis avastati end Afganistanis sõdimas, inimese pihta tulistamas ja ise märklauaks olemas, siis neid võiks tõesti enne lugeda represseerituteks,» selgitas ta.
Ometi on just Afganistani sõja veteranid ainsatena seadusest kõrvale jäänud. Reinmanni hinnangul on see ebaõiglane. «Rohkem ma Eestis ei näe niisuguseid isikuid, kes oleks niimoodi kannatanud.»
«Uus seadus oleks väga mõistlik, sest Tšernobõli saadetutega võiks soodustatute hulka võtta ka Eestis sündinud Vene poisid,» toetas Reinmann Keskerakonna eelnõu. «Laias laastus elame ju Euroopa Liidus, sest meil on uued mõisted, Eestis sündinud Vene poiss on ju samuti Euroopa Liidu püsielanik. Aga me oleme vanades dogmades kinni,» märkis ta. Ka Vene mehed on seni soodustatute ringist kõrvale jäetud.
Afganistani veterane on Eestis alla 1000. Tsernobõli veterane on üle Eesti kokku 3000, nende hulgas venelasi 1300. «Riigile see suur koormus ei ole, võiks ikka Vene poisid ka seaduse alla panna,» arvas Reinmann.
«Tähtis ei ole ju raha suurus, vaid see, et näeb, et teda tunnustatakse – kui ta on haige, töötu, depressioonis ja tunneb, et keegi ei taha temast kuulda, kui tema end ohverdas. Saaks selle asja juba lõpetada! Nüüd on 25 aastat Tšernobõlist möödas, veeretatakse ja veeretatakse seda kartulit ühe valitsuse käest teise kätte, antakse tühje lubadusi, aga asi ei liigu, nagu oleks kuskil kännu taga kinni,» ei mõistnud Reinmann.