Reedel lõppes Tallinna vanalinnas Vene tänaval asuva Bremeni torni restaureerimine, kui leitakse õige idee, avatakse torn rahvale.
Iidne vangitorn avatakse rahvale
«Bremeni torn on teiste vanalinna tornide seas unikaalne selle poolest, et see ehitati 17. sajandil ümber vanglaks,» rääkis linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. «Nii torni esimesel kui ka teisel korrusel oli vangla, mis tegutses peaaegu kuni 18. sajandini. Aga alates 19. sajandist seisab torn kasutuseta.»
Torni ronimine on paras tegemine. «Teisele korrusele pääsemiseks tuleb kõigepealt redel eest ära tõsta, seejärel kõrgemale minekuks taas tagasi panna. Arhitektuuriliselt on see väga keeruline lahendus,» rääkis ta.
Torni teisel korrusel on Duboviku sõnul väga hästi säilinud keskaegne vanglaruum. Vanglakongi ja sissepääsu vahel paikneb võlvkäik, mille mõlemas otsas olid kindlalt suletavad tammepuust ukselehed, neist sisemine on tänaseni alles. Kongis on näha keskaegsed metallist rõngad vangide kinnitamiseks ja nišis asuv kuivkäimla.
Ebahariliku sisenemismooduse pärast on torn väga raskesti ligipääsetav. Linnarahvale on seda seestpoolt näidatud vaid paar korda, vanalinnapäevade ajal. Ometi suutis linn torni oma raha eest ära restaureerida. Edasi kuulutab kesklinna valitsus välja ideekonkursi tornile parima kasutuse leidmiseks.
«Aga kindlasti selle tingimusega, et see peab olema inimestele avatud,» ütles Dubovik. Tema hinnangul võiks torni teha näitusesaalid või eksponeerida torni vanglaosa, mille vastu tundvat huvi linnamuuseum. «Aga seda ma ei poolda, et pannakse sinna paar vahakuju sisse ja hakatakse neid inimestele raha eest näitama,» lisas muinsuskaitsja.
Bremeni torn on tema sõnul viimane linnale kuuluv torn, kuhu inimesed veel ei pääse. Lisaks kuulub mõni vanalinna torn riigile, mõni on eravalduses. «Linnale kuulub ka Plate torn, mis on rendile antud. Rentnik on esimese korruse juba korda teinud. Kui ta ka ülemise korruse inimestele avab, siis võin öelda, et kõik linna tornid on rahvale lahti,» lausus Dubovik.