Depooravimid on paljudele kättesaamatud

Depooravimi puhul tehakse uus süst skisofreeniahaigele enne, kui eelmise annuse mõju pole veel kadunud ning haigel ei teki paranoilist faasi. Foto: SCANPIX

Tabletiravist keelduvaid skisofreeniahaigeid saaks aidata kord kuus süstitava depooravimiga, kuid psühhiaater Katrin Eino hinnangul on haigekassa rahastusmudeli tõttu see ravim paljudele haigetele sisuliselt kättesaamatu. Haigekassa kinnitusel pole piisavalt teaduslikke tõendeid, et märksa kallimad uuemad depooravimid oleksid vanadest paremad.

«Üks psühhiaatriliste ravimite probleeme on see, et meie patsiendid ei julge diagnoosiga kaasneva stigma tõttu seista avalikult oma õiguste eest, nagu näiteks vähihaiged, kelle ravimitest enamik saab soodustuse,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater Katrin Eino. Ta lisas, et haigekassat ei huvita skisofreeniahaigete ravimata jätmisega kaasnevad hiiglaslikud kulud ühiskonnale, mida oleks võimalik ära hoida. 

Psühhiaater Peeter Jaansoni hinnangul vajab depooravimeid 20–30 protsenti skisofreeniahaigetest. «Need patsiendid ei ole võimelised tabletiravi tarvitama kas seetõttu, et nende kognitiivne võimekus on sedavõrd häiritud, et nad unustavad raviskeemi, või ei ole nad nõus iga päev ravimeid võtma,» selgitas arst. Kord kahe või nelja nädala järel süst saada on neile vastuvõetavam.