VIDEO President Kaljulaid: uhhuu-kultuuri pealetung tervises teeb murelikuks

President Kersti Kaljulaid pidas eile Eesti Kunstimuuseumis (KUMU) tervise innovatsioonikonverentsil kõne, milles tõi välja, et internetis levib palju infot, millel pole teaduspõhise meditsiiniga mingit seost. President avaldas ka lootust, et innovatsioon tervisevaldkonnas jätkab arengut nii tele- kui mobiilirakenduste kaudu, ent inimeste peamine fookus võiks jääda igasuguse ravi ennetusele. Postimees avaldab presidendi kõne video ja täisteksti.

Head tervishoiutöötajad ja arstid, ametnikud ja teadlased, treenerid ja juhendajad,

kõik tervise- ja innovatsioonihuvilised, kes te täna siin olete!

Kõik soovivad elada tervelt, kvaliteetselt, õnnelikult ja pikalt. See on igati inimlik ja loomulik püüdlus ja nii määratleb ka Maailma Terviseorganisatsioon tervist kui sellist. Ühiskondlikult aktsepteeritud normina pole tervis ammu enam haiguste puudumine, vaid kogum füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest heaolust.

Kuigi selline käsitlus oli aktsepteeritud juba enam kui 70 aastat tagasi, on selle järgi tervelt elamine pidevalt keerukamaks muutunud. Paljud omapärad on saanud diagnoosideks, aga mõned omadused on ka lakanud seda olemast. Ühed kui teised muutused on andnud meile humanistlikuma ühiskonna – abivajajad seda saavad, lihtsalt teistsugusust oskame aktsepteerida. Üha enam oskame teistmoodi olekut ka väärtustada, peame lugu ja leiame koha kõikidele siin ühiskonnas ja selle päikese all. Ja see on tegelikult väga tore.

Kaasaegses maailmas ümbritseb meid tervisega seonduvalt rohkem informatsiooni kui eales varem, mistõttu on oma tervise hoidmiseks olulisi valikuid teha järjest keerulisem. Ka töö ja elamise viis on muutunud, mis vähemalt lääne kultuuriruumis tähendab sageli ka füüsilise aktiivsuse vähenemist. Kergem elu, millest osa tuleks pühendada oma tervise hoidmiseks füüsiliselt koormava tegevuse leiutamisele, on seisund, millega me alles oma vaimus kohaneme.

Aga enne veel, kui pikemalt nii mina oma kõnes kui seejärel ka teie siin terve päeva jooksul hakkate rääkima tervisest, sellest kuidas seda hoida, kuidas kasutada meile 21. sajandil antud või meie endi loodud tööriistu tervise hoidmiseks, tahan ma teid tänada. Ega ma täpselt tea, kuhu te oma konverentsi aruteludega jõuate, aga minu jaoks on väga oluline, et asjadest räägitaks fakti-, teadmiste- ja teaduspõhiselt.

Mis juhtub, kui Google'isse sisestada sõna „tervendamine"? „Tervendamine inglite abiga; kuidas tervendada energiakeha; emotsionaalkeha tervendamine – valgusesaar; kas Jumal tervendab ka tänapäeval?".

Kõik need näited olid esimese kümne vaste sees, mis välja tulid. Ma neid linke ükshaaval lahti ei klikkinud. Aga kui vaadata laiemalt meie rahva tervist, mingit üldist vaimset tasakaalu ja ratsionaalset ümbritseva keskkonna adumist, siis uhhuu-kultuuri massiivne pealetung teeb mind tegelikult väga murelikuks. Ja me peame minu meelest päris tõsiselt mõtlema, kuidas sellise info pealetungile ühiskonnana vastu saada.

Meil on tervisega seotud informatsiooni rohkem kui kunagi varem, kuid informatsiooni rohkus ja kättesaadavus on kahe teraga mõõk – levib ka kõik see, mis võiks teinekord pigem levimata jäädagi. Või suisa loomata. Usk, et terveks ei tee mitte eluviisid, vajadusel ka diagnoos ja ravi, vaid piisab kolmanda silmaga kelmikast pilgutamisest, on ohtlik ja kulukas kogu ühiskonnale. Ebaõnnestumine tuleb välja tagantjärgi, kuid selleks hetkeks on enamasti kulunud juba palju väärtuslikku aega, mida oleks saanud kasutada teadus- ja teadmistepõhiseks aitamiseks.

Kuid eks see ongi väljakutse meile – ja eeskätt teile siin saalis – et levitada ja luua sisulist ja teadmistepõhist infot. Kui libaabi on vaid hiirekliki kaugusel, siis ainus viis selle levikule vastu seista on muuta ka päris terviseinfo, olgu selleks või enesediagnoosimismootorid, sama kättesaadavaks kui on igasugune alternatiivmeditsiin. Kahtlemata on ka looduslähedastel tervendamismeetoditel oma roll, aga me peame pakkuma inimestele ka internetis võimalust eristada viinasokke nõidumisest, eristada toetavat alternatiivi ohtlikust alternatiivist. Ka need teadmised peavad olema inimestest ühe hiirekliki kaugusel.

Kuidas teha nii, et seda suudaks teha tavaline keskmise haridusega inimene? Selles on küsimus. Meil kõigil tuleb mõelda, kuidas luua uusi lahendusi ning neid meie kõigi, ühiskonna heaks tööle panna. Kui inimesed nagunii otsivad lahendust internetist, ei tohi nad leida sealt ainult kaheldava väärtusega infot ja soovitusi. Me peame pakkuma ka interneti vahendusel teadus- ja faktipõhist tervisehaldamise tuge ja me peame suutma seda pakkuda tasuta, sest kogu muu info on samuti tasuta.

Niipalju siis uhhuust. Nüüd asjast – tervisest ja innovatsioonist.

Euroopa heaoluriikides panustatakse paralleelselt meditsiinitehnoloogiate arengule üha enam haigusi ennetavatele tegevustele, mis inimese tervise hoidmise ja parandamise seisukohalt annab kindlasti parima tulemuse. Viimase 71 aasta jooksul – alates ajast, mil allkirjastati Maailma Terviseorganisatsiooni põhikiri – ongi tugeva heaolusüsteemiga riikides inimeste oodatav eluiga pikenenud 12 aasta võrra. Peamiselt on selle taga olnud seni küll üldine meditsiini areng ja elustandardite paranemine, kuid üha rohkem teenib seda eesmärki ka uute tehnoloogiate ja eeskätt digivõimaluste avaram kasutus.

Üks oluline võit on juba see, et digitehnoloogia abiga on võimalik parandada ligipääsetavust. Eriti tähtis on see nende inimeste jaoks, kes elavad suurtest keskustest ning paratamatult seega ka tipptasemel meditsiinist kaugemal. Maapiirkondade inimestele, aga ka väiksema sissetulekuga inimeste või nende jaoks, kelle liikumisvabadust piirab näiteks pereliikmete eest hoolitsemise kohustus, võib arsti juurde jõudmine olla päris suur ettevõtmine, mida on lihtne veenda ennast edasi lükkama. Kuid just neid võiks näiteks väike müks online-arstilt julgustada tegema seda pingutust enne kui on liiga hilja.

Euroopa Liidu eesistujana on Eesti saavutanud ühise mõistmise, et vaja on toetada innovatsiooni tervishoius, kasutades selleks digitehnoloogiat ja digitaalseid andmeid. Nende prioriteetide selge määratlemine saab tagada parema ennetustegevuse, kiirema diagnoosimise ning täpsema ja personaalsema ravi. Kasu, mis sellest saadakse, võib kokku võtta kolme peamise järeldusena:

1. Inimesed saavad ise oma terviseandmetele tuginedes ja digitaalseid tööriistu kasutades jälgida oma tervist ja vajadusel tegutseda. See, kas vajadus lõpuks oli või mitte, selle otsustab hiljem muidugi arst.

2. Digilahendused saavad aidata kaasa ressursside tõhusamale kasutamisele tervishoius, muutes selle täpsemini sihituks, integreeritumaks ja turvalisemaks. See, kui kiirabiautos on juba selle kohalejõudmise hetkel olemas patsiendi terviselugu ja vajalik info, muudab pakutava abi kvaliteetsemaks, eriti kui ajafaktor on kriitiline.

3. Eri allikatest pärinevate suurandmete kombineerimine võimaldab luua uusi teadmisi, mis aitavad haigusi vältida ning ravimeetodeid parandada, samal ajal edendades ka andmestikel põhinevate uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste arendamist ja rakendamist. Nii saavad ka masinad, mis meid aitavad, minna ajaga järjest täpsemaks ja kvaliteetsemaks.

Mul on igati põhjust uskuda, et juba detsembris esitavad Euroopa Liidu tervishoiuministrid oma nõukogul selge ja tugeva poliitilise seisukoha pühenduda e-tervise arendamisele, mis aitab inimesi ja ühiskondi üle terve Euroopa.

Me teame ja loodame, et digilahendustele üleminek muudab tervishoidu: annab rohkem võimu kodanikele, võimaldab individuaalsemat kohtlemist, muudab tervishoiusüsteemid jätkusuutlikumaks ning loob paremad võimalused andmepõhiseks teadus- ja arendustegevuseks.

Digilahendused saavad juba nüüd toetada inimesi nende igapäevasel toimetulekul krooniliste haigustega. Meil on digiabilised veresuhkru jälgimiseks ilma vajaduseta iga päev mitu korda vere võtmiseks sõrmeotsi torkida. Meil on digiabilised meeleolu kõikumiste jälgimiseks depressiooni korral. Meil on Eestis välja töötatud lahendus nimega Cognus, mis aitab pärast infarkti inimese kognitiivseid võimeid taastada ja kõnehäireid parandada.

Vaid digitaalselt on võimalik varustada kõik inimesed kohe kättesaadavate parimate meditsiininõuannetega. Üks Londoni tervisekeskus (North London National Health Service) juba katsetab meditsiinilist juturobotit oma mittekriitiliste probleemide abiliinil.

Selles kontekstis on oluline võimaldada inimestel omaenda tervist paremini mõista ja jälgida. Ei ole ilmselt põhjust arvata, et kui inimesed suhtlevad tehisintellektiga, hakkavad tulevikus väga hästi suuliselt oma terviseseisundit kirjeldama. Seepärast on oluline, et meil oleks olemas ka mingisugused varasemad analüüsid, mida see masin suudaks tõlgendada, sest pelgalt selle informatsiooniga, et mul on suur varvas justkui tuim, ei oska ka masin midagi peale hakata. See tähendab, et andmed peavad olema kasutatavad ja muidugi ka kaitstud.

Isikustamata suurandmetel põhinevad rakendused tervishoiualases uurimistöös ja innovatsioonis annavad tulemuseks parema ennetustöö, diagnoosimise ja ravi. See võib anda meile ka nakkushaiguste puhangute varasema avastamise ning ravimite ja meditsiinitehnika kiirendatud tempos väljatöötamise, samuti aidata kaasa uuenduslike lahenduste loomisele tervishoius, näiteks telemeditsiin ja tervisega seotud mobiilirakenduse loomine.

Muidugi ei tohi me inimeste andmeid ka isikustamata kujul kasutada inimeste endi teadmata. Kuid me saame neile selgitada, et oma andmete kasutada andmine kasvõi digitaalsete tööriistade täpsemaks muutmiseks, varsti iseõppivate süsteemide täiustamiseks, on inimkonna huvides. See ei erine oluliselt doonorlusest, olgu siis vere- või geenidoonorlusest. Andmedoonorlus meditsiinitehnoloogia arenguks peaks saama sama loomulikuks asjaks. Ja saabki, kui näitame inimestele, kuidas me suudame andmed nende isikust lahutada täpselt siis ja täpselt seal, kui nad seda soovivad.

Aga ega kogu tervishoid ei koli kunagi internetti. Iga inimene on kahtlemata tervem, kui ta liigub piisavalt ja regulaarselt, toitub tasakaalustatult, hoolitseb oma vaimse tervise eest ning oskab väärtustada kohal olemise rõõmu, tagab endale vajalikus mahus ja kvaliteedis une ning lõpuks omab ka piisavat ja põhjendatud ülevaadet oma strateegilistest tervisenäitajatest. Parim operatsioon on see, mis on jäänud toimumata, parim abi on hoida ära vajadus abi järele. Me peame mõtlema, kuidas saaksime nii oma tervishoidlikus mõtlemises kui ka esmatasandi rahastamise korralduses väärtustada patsiendi tervise hoidmist. Sellelaadilised katsetused on näidanud häid tulemusi kasvõi ühendriikides, kust me üldiselt ei otsi tervishoiukorralduslikke eeskujusid. Aga USA kohta väikses mahus on just seal enim testitud mudeleid, kus rahastus on seotud patsientide tervisega, mitte ravijuhtudega. Tasuks uurida ja rohkem rakendada. Mis USAs väiksemahuline, võib Eestis vabalt olla üldrahvalik, sest meid on lihtsalt nii vähe. See on meie väikese ja paindliku olemuse eelis. Samuti võime vajadusel kohandada kiiresti ja paindlikkult oma õigusruumi.

Ja muidugi ei muuda innovatsioon kuidagi meie ühiskonna suurimaid tervisega seotud murekohti. Diagnoosirobot ei aita ära hoida vigastusi ja surmajuhte, mida oleks targema tegutsemisega saanud kindlasti vältida. Liiga palju joovad, töötavad, kukuvad või pekstakse surnuks. Liiga vähe märkame, kui kellelgi on raske või kuulame päriselt, kui keegi räägib. Oma püüdes tehnoloogilisema ja innovaatilisema tervishoiu poole ei maksa unustada, et meil on veel ka palju klassikalisi probleeme, mida alles harjume märkama, hinge võtma ja neist mitte vaikides mööda minema, kui näeme, et teisel inimesel ei ole hea.

Inimest väärtustavaks, hoidvaks ühiskonnaks kasvamine võtab kauem aega kui vaesest riigist keskmise sissetulekuga riikide edurivvi tõusmiseks kulub. Sellega peame eraldi tegelema, et mõista – meie ühiskond on tegelikult piisavalt jõukas, et hoolida. Me oleme varem ehk liialt palju lootnud, et saame kõigepealt ühiskonnana jõukamaks ja hoolivus tuleb siis ise. 26 aastaga oleme saanud palju rikkamaks, OECD määratluses veerandi maailma jõukamate ühiskondade hulka. Kuid selle vaimse pöördeni, et me märkame ja ka kulutame selle peale piisavalt ühiskondlikku ressurssi, et anda nõrgematele piisav pehmendus ja padi, on veel minna. Ja teate mis? Hoolivus on pikas ajaraamis ka majanduslikult kasulik, sest ennetus ja märkamine ju vähendavad mitte ainult isiklikku valu ja meeleheidet, vaid ka ühiskonna kulutusi.

Ja lõpetuseks – selles pole midagi innovaatilist, kuid tervislik on siiski: kui viibite kaunis Eestimaa looduses, siis nautige seda, kui vestlete oma lähedasega, siis tehke seda päriselt, kui tegelete tööülesandega, siis pühenduge täielikult. Tänapäeva inforohkes ja kiire elutempoga maailmas on oluline säilitada iseendaks olemine ja tasakaal. Ka teil, kallid tervishoiutöötajad. Enamusel meist on see kogemus, kuidas ennast haigeks töötasime, täitsa olemas. Ei tohiks olla. Hoidke ka iseendid, sest muidu ei saa te olla kasulikud teistele. Ilusat tööpäeva ja põnevat ühist mõtlemist!