:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6519493t1hed66.jpg)
Kuigi vahel teevad kohtunikud oma töös vigu ja võivad isikliku meelsuse väljendamisel õhukesele jääle sattuda, on ametist kõrvaldamiseni viivad eksimused erakordsed. Ametist kõrvaldamisel kaotab kohtunik peale oma töö ka kohtunikupensioni ja tema töötamine muudes valdkondades on piiratud.
Täna kirjutas Postimees, et Riigikohtu distsiplinaarkolleegium tegi otsuse tagandada ametist Narva kohtunik Pille Aver, kes kohtuistungit juhatades solvas rängalt ennast moslemiusulisest mehest lahutada soovinud naist.
Lahutust soovinud naine esitas vahejuhtumi kohta avalduse Viru maakohtu esimehele Astrid Asile, kes langetas kohtuistungi salvestamise kuulamise järel järelevalvemenetluse ja pöördus süüdistusega kohtunike distsiplinaarkolleegiumi poole.
«Selge on see, et kohtunikud on ka inimesed ja ikka juhtub seda, et nad loevad istungisaalis ka moraali. Küsimus on nüüd selles, kui kaugele selle omapoolse hoiaku näitamisega minna võib,» ütles Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter Postimehega vesteldes.
Ent kas ja kuidas kontrollitakse, et moraalilugemised piire ei ületaks? Riigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja Merje Talvik ütles Postimehele, et kuna reeglina on kõik kohtuistungid avalikud ja seal osalevad nii professionaalsed kui mitteprofessionaalsed menetlusosalised, aga ka kõik teised kohtusaalis viibijad, näiteks lähedased ja ajakirjanikud, siis toimub kõikide asjaosaliste suhtes sotsiaalne kontroll.
Juhul kui see ei mõju ja kohtuniku käitumisele ikkagi on etteheiteid, siis on võimalik selle kohta esitada kaebus kohtu esimehele. Kohtu esimees selgitab välja asjaolud ja algatab vajadusel distsiplinaarmenetluse. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes. Kui ilmnevad süüteo tunnused, viimane ka algatatakse.
Averi juhtumi puhul tõestas kohtuniku ebaprofessionaalset käitumist istungi helisalvestis. Täna veel kõigis kohtusaalides istungeid ei salvestata, kuid nende salvestamine ja kohtutoimikute digitaliseerimine on Talviku sõnul tulevikusuund. Samas rõhutas ta, et nende puhul ei ole tegemist sisekontrolli mehhanismiga.
«Helisalvestite eesmärgiks on kohtumenetluse säilitamine, protokollide koostamise lihtsustamine ning seeläbi kogu kohtumenetluse kiiremaks ja efektiivsemaks muutmine,» selgitas Talvik.
Vajadusel aitavad salvestised kaebuste korral välja selgitada, mis siis ikkagi tegelikult juhtus. «Seni kui lindistamine nii levinud veel ei olnud, tuli toetuda protokollile ja see kindlasti ei ole kunagi nii detailne ja täpne,» sõnas Ginter.
See ei tähenda siiski seda, et edaspidi kõiki lindistusi läbi kuulatakse ja kohtunike võimalikke eksimusi otsima hakatakse. Ginter lisas sedagi, et eksimine on inimlik ja arvas, et ilmselgelt jäävadki osad kohtunike eksimused tähelepanuta.
Talvik rõhutas, et kohtunike ametist tagandamine on väga erakordne asi ja seda tehakse harva. Enne Averi juhtumit on Eestis ametist tagandatud kolm kohtunikku, kuid ükski neist ei kaotanud oma tööd sellise käitumise tõttu. Üks kaotas töö ametikohustuste unarusse jätmise pärast, teisele kahele maksis kohtunikutöö valel ajal ja kohas alkoholi pruukimine.
Kohtuniku saab ametist tagandada distsiplinaarkolleegiumi jõustunud otsuse alusel, kui distsiplinaarsüüteo eest on karistuseks määratud ametist vabastamine, või kriminaalasjas jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse alusel.
Ametist tagandatul tuleb kohtunikuametist lahkuda. Lisaks on edaspidi piiratud tema töötamine ka muudes valdkondades. Näiteks ei võeta kohtunikuametist tagandatut advokatuuri liikmeks, ka ei saa ta asuda tööle prokuröri, notari või kohtutäiturina.
Ametist tagandamise korral kaotab kohtunik õiguse ka ainsale kohtunikuametiga seotud sotsiaalsele hüvele – kohtunikupensionile.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)