Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Reinsalu põhjendab maakonnaliinide toetamist: me ei ole Dubai, me naftat ei leia (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson (Keskerakond) ja justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL)
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson (Keskerakond) ja justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) Foto: Robin Roots/Õhtuleht

Justiitsminister Urmas Reinsalu ei vastanud konkreetselt, kas Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) toetab tasuta ühistransporti maakonnaliinidel või mitte, kuid selgitas, et nii kättesaadav interneti- kui ka ühistranspordiühendus käib riigi elementaarse hoolsuskohustuse hulka. 

Riigikogu infotunnis viitas reformierakondlane Toomas Kivimägi asjaolule, et järgmise aasta riigieelarve eelnõus on tasuta sõidu lubadus maakonnaliinidel. Ta lisas, et ei näe maakonnaliinidele täiendava raha eraldamises mitte midagi halba, kuid uuris, miks ei usaldata maakondlikke ühistranspordikeskusi selle raha üle otsustama, vaid öeldakse riiklikult ette, et raha võib kasutada üksnes piletihinna kinnimaksmiseks. 

Peaministri ülesannetes justiitsminister Urmas Reinsalu vastas, et maakondlik ühitranspordiküsimuste korraldamine peaks jääma maakondlike ühistranspordikeskuste pädevusse, kuid konkreetsed piletihinnad kinnitab maanteeameti peadirektor. Seepeale lisas Kivimägi, et ka peaminister on septembris ERRile antud usutluses viidanud, et raha kasutamise üle peaksid otsustama kohalikud omavalitsused ja ühistranspordikeskused. Samal ajal on majandus- ja taristuminister Kadri Simson öelnud, et raha läheb tasuta transpordi tagamiseks maakonnaliinidele. 

Kui bussi ei käi, siis ei ole vahet, kas seda ei käi raha eest või ilma rahata.

«Keskne probleem täna ei ole ikkagi mitte isegi liinivõrgu erinevad trajektoorid, vaid tegelikult liinide tihedus. Kui bussi ei käi, siis ei ole vahet, kas seda ei käi raha eest või ilma rahata. Ja meil on palju kohti, kus tegelikult buss käib üle päeva või kord päevas. Ja see tegelikult on, ma arvan, küsimus nende valikute langetamise koha pealt kohalikele kogukondadele,» selgitas Reinsalu. 

Seepeale palus reformierakondlane Hanno Pevkur IRLi konkreetset seisukohta tasuta ühistranspordi kohta: «Kas te toetate tasuta ühistransporti ja üldse tasuta asjade jagamist või te ei toeta. Ja just valitsuses, ma sain aru, Keskerakond on öelnud, et jah, tuleb tasuta ühistransport, ja ma ei ole kuulnud, et IRL oleks öelnud, et ei, seda ei tule. Kas te siis toetate seda või te ei toeta?»

Mis on IRLi vaade?

Reinsalu vastas, et järgmisel aastal maakonnaliinide ühistranspordi dotatsiooni suurendamisel 10 miljoni ulatuses on IRLi vaade järgmine: «Selles vallas on kõige pädevamad langetama otsuseid kohalike kogukondade esindajad ühistranspordikeskuses. Kui nad soovivad kehtestada sõidusoodustusi, nagu ühistranspordiseadus ette näeb, alandada veo hinda või tihendada liinivõrku või muuta seda võrku, ruumiliselt arendades, need valikud peab langetama kogukond läbi selle demokraatliku mandaadi, mis tekkis kohalikel valimistel.»

Infotunni lõpus sõna võtnud Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi nentis, et paraku ei õnnestunud saada Reinsalu selget seisukohta. «Öelge, kas te toetate bussiühenduse sagedast puudumist ja tasuta saamist sedakaudu, et bussiühendusi lihtsalt pole tihti, nagu soovib Kadri Simson, või te usute siis heasse bussiühendusse mõõduka tasu eest? Kumba ilmavaadet te esindate valitsuses ja mis võiks olla selle valitsuse otsus lõpuks?» küsis Ligi. 

Reinsalu vastas, et selleks, et kogu Eesti rahvas ei elaks Tallinnas, on oluline nii ühistranspordiühendus kui ka kättesaadav internet üle kogu Eesti. Riik peab sekkuma ja kõrvaldama turutõrkeid, näiteks hajaasustustes. «Lihtsalt inimestel käib üle jõu osta ise endale buss, niisugust luksusriiki ei tule kahjuks, me ei ole Dubai, me naftat ei leia,» ütles Reinsalu. 

2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarve real märgitud maakonnasisese ühistranspordi täiendavaks dotatsiooniks 13,6 miljonit eurot. 2019. aastaks plaanitakse täiendavat toetust 21 miljonit, sama palju ka aastal 2020 ja 2021. 

Tagasi üles