/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/02/14/516018t1h1665.jpg)
Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kiidab sihtasutuse Noored Kooli ettepanekut võtta nõrgemad koolijuhid jälgimise ja toetamise alla, soovitades teha seda siiski ajutiselt.
Hendrik Agur: kehvad koolijuhid vajavadki jälgimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Noored Kooli algatus on väga tänuväärne. Kas sellises või pisut teises vormis, kuid ma kindlasti toetan koolijuhtide jälgimis- ja toetussüsteemi,» rääkis Agur Postimees.ee’le.
«Ma arvan, et selline süsteem võiks toimuda teatud perioodi vältel: seni, kuni koolides pakutava hariduse kvaliteet ja tase on ühtlustunud praeguste tippude järgi ja ei vähem.»
Ta kiitis ka väga Noored Kooli ideed lubada koolijuhiks võimekaid liidreid, kel puudub erialane staaž.
«Kahe käega olen poolt, et koolijuhtide leidmiseks tuleb kriteeriumid üle vaadata. Ei ole koolijuhtimise alustamisel oluline eelnev pedagoogiline staaž. See on aga paljudele potentsiaalsetele kandidaatidele saanud komistukiviks, et mitte kvalifitseeruda koolijuhi konkursil.»
Direktor peab olema tema sõnul tegus missiooniinimene ja kooli arendaja.
Aguri väitel väärib ka Eestis teha Suurbritannia eeskujul koolikonsortsiumeid, kus üks direktor juhib mitut haridustemplit korraga – nagu Noored Kooli välja pakkus.
«Praegune sotsiaalhoolekande põhimõtteid järgiv koolikorraldus, kus koolijuhtidel on vähe motivatsiooni, tahet ja julgust mehitada oma koolid vaid parimatest parimate õpetajatega, on hariduse kvaliteedi allakäigu trepp,» rääkis koolijuht.
«Ma arvan, et midagi sellist Eestis, iseäranis Tallinnas, teha ei oleks üldse raske ja see kannaks vilja,» rääkis Agur. «Täna aga, teades Tallinna hariduselu juhtimist lähemalt, pole see võimalik, sest asjad põrkuvad väikluse ja despootliku juhtimise rägastikku.»
Koolijuhtide parteiline määramine pole aga Aguri sõnul Tallinna, vaid rohkem väiksemate, ühe või kahe kooliga valdade küsimus. «Julgen tunnistada ja isegi usun, et Tallinnas see nii ei ole. Tallinnas täheldan hoopis seda, et linn ei sekku eriti üldse haridusküsimustesse ja sellest on väga kahju.»
Paarkümmend noort koolidesse õpetama toonud sihtasutus Noored Kooli peab haridusministrile saadetud pöördumises Eesti haridusarengu ühtedeks suuremateks pidurdajateks ebakompetentseid koolidirektoreid, kes pärsivad haridustemplite edenemist ning vajavad seetõttu toetus- ja jälgimissüsteemi.