/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/08/25/422488t1h1ba2.jpg)
Haridusministeeriumi sõnul on praegu palju võimalusi koolijuhtide valgustamiseks ja koolitamiseks, mistõttu võiks kõigepealt praegust tugisüsteemi kaeda, mitte uut teha.
Ministeerium pidurdirektoritest: istugem kõigepealt maha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii vastas ministeerium paarkümmend noort koolidesse õpetama toonud sihtasutuse Noored Kooli ettepanekule luua haridustemplite edenemist pärssivate ebakompetentsete koolidirektorite toetus- ja jälgimissüsteem.
«Uue süsteemi loomise asemel võiksime maha istuda ja analüüsida, kas see, mis me täna teeme, on piisav, mida võiksime teha paremini ja kas vajame uusi tegevusi,» kommenteeris haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
«Just siin võiksid koolijuhid ise initsiatiivikad olla. Eeldused Koolijuhtide Ühenduse näol on olemas.»
Haridusministeerium on tema sõnul nõus väitega, et koolijuhid vajavad tuge olemaks professionaalsed ja kaasajaga kaasaskäivad juhid.
«Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, kes on koolijuhi tööandja,» ütles Ladva, märkides, et täna on selleks valdavalt linnad ja vallad kui kooli omanikud. «Seega on neil ka pädevus oma õppeasutuste juhtide tööle hinnangu andmisel.»
Koolijuhtidele on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, mida tuleb järgida nende tööle värbamisel. Selles on sätestatud muude nõuete hulgas ka kohustus läbida juhtimisalane koolitus.
«Need nõuded ja avalik konkurss vabale direktori ametikohale annavad võimaluse teha valikuid kandidaatide hulgast,» rääkis Ladva.
Euroopa Sotsiaalfondi abil on välja töötatud õppeasutuse juhi kompetentsimudel, mille abil saab koolijuht ennast hinnata, seejärel otsustada, kas ta vajab täienduskoolitust, ning koolitajatel arendada koolijuhtide koolituse õppekavasid.
«Koolijuhtimist toetav tegevus on ka õppeasutuste nõustamine sisehindamise läbiviimisel. Seda on rõhutanud paljud koolijuhid ise,» selgitas Ladva.
Üks maailmas üha laiemat kõlapinda leidev toetustegevus on tema sõnul üksteiselt õppimine läbi parimate praktikate tutvustamise.
«Juba teist aastat järjest on haridus- ja teadusministeerium korraldanud õppeasutuste juhtidele kevadvaheajal juhtimise meistriklasse, kus nii lasteasutused kui koolid on oma silmapaistvaid kogemusi tutvustanud,» rääkis Ladva.
«Meil on toimekas Eestimaa Koolijuhtide Ühendus, kes on samuti oluliseks pidanud ja panustanud koolijuhtimise kvaliteedi parendamisse.»
Sihtasutus Noored Kooli saatis oma pöördumise haridusministrile vastusena Jaak Aaviksoo üleskutsele, et erinevad esindusorganisatsioonidele ja koostööpartnerid tooksid välja enda hinnangul olulisimad Eesti hariduselu lahendamist vajavad probleemid.