Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Paet: ratturite röövi Süüria sanktsioonidega seostada on alatu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Urmas Paet
Urmas Paet Foto: Peeter Langovits

Välisminister Urmas Paeti sõnul on väga alatu seostada Liibanonis röövitud seitsme eesti jalgratturi juhtumit Eesti seisukohaga ELis arutusel olevate Süüria-vastaste sanktsioonide küsimuses.

Uudisteportaal EUobserver kirjutas täna, et röövitud eestlaste juhtum on salajane põhjus, miks Eesti on Küprose ja Kreeka kõrval ainus riik, mis ei toeta Euroopa Liidu uusi sanktsioone Süüria võimude vastu.

Paet ütles, et see jutt on täiesti ebaadekvaatne. «Minu meelest on selle ajakirjaniku (Andrew Rettman – toim) poolt kogu selle juhtumi puhul väga alatu neid kaht asja omavahel siduda,» ütles Paet telefoni teel Postimehele.

Paet rääkis, et eelmisel reedel toetas Eesti ELi otsust kehtestada Süüria vastu relvaembargo ja kõikvõimalike muude tehniliste vahendite tarnimise ja müügi keeld. «Eesti on selle sanktsiooniga ühinenud ja Eesti selgelt toetab neid sanktsioone,» ütles ta.

Mis puudutab edasisi samme ehk brittide ettepanekut kehtestada Süüria presidendile Bashar al-Assadile ja veel umbes 15 võimuisikule viisakeeld ja külmutada nende varad, vastas Paet, et kõik on veel lahtine.

«Pole jõutud ju ühegi lõppotsuseni. Küsimus on selles, kas tõesti peaks sanktsioone ükskõik mis riigi vastu otsustama lippude lehvides ja ühe päevaga, ilma põhjalikku analüüsi tegemata,» ütles ta. «Minu meelest on normaalne, et riigid kõiki otsuseid – ka otsuseid, mis puudutavad sanktsioone – ikkagi kaaluvad läbi. Nii et selles osas jutt, et keegi midagi blokeerib, on jama, kuna tegelikult ühegi otsuse otsustamise kohani edasistes sanktsioonides ei ole nendes protseduurides üldse veel jõutudki.»

Paeti sõnul saab viisakeelu otsus, kui see tehakse, olema väga täpne. «Seal saavad olema väga konkreetsed inimesed. Nii et kui seda asjade arutelu Euroopa Liidu sees praegu vaadata, siis seal on ka selles osas, kui palju inimesi ja kes täpselt selles nimekirjas peaksid olema, ikka riikidel jätkuvalt väga erinevad arvamused,» ütles ta.

«Ma saan aru küll, et ajakirjandusliku skandaali mõttes oleks tore Eesti ja see ratturite rööv omavahel siduda, aga nagu ma ütlesin: see ei ole adekvaatne,» kommenteeris ta.

Tagasi üles