/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/06/02/5461193t1h97f9.jpg)
India kohus asub esmaspäeval arutama süüdimõistetud Eesti kodanikest laevakaitsjate apellatsiooni, ehkki mõni aeg tagasi anti teada kohtuniku enesetaandusest, mis oleks tähendanud kohtuasja edasist venimist.
India kohus asub arutama laevakaitsjate apellatsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimase info kohaselt jätkab laevakaitsjate kohtuprotsessi menetlemist sama kohtunik ning uus kohtuistung on määratud 6. novembriks 2017,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Liisa Toots kolmapäeval BNSile.
10. oktoobril sai avalikuks info, et apellatsioonkaebust menetlenud kohtunik taandas end protsessist, mispeale avaldas välisminister Sven Mikser oma nördimust ja kutsus välja India suursaadiku.
«Kohtumisel välisminister Sven Mikseriga kinnitas India suursaadik, et osutab igakülgset kaasabi juhtumile lahenduse leidmiseks,» märkis Toots.
Helsingis resideeruv suursaadik Vani Rao avaldas kaks päeva hiljem toimunud kohtumisel kahetsust, et kohtupidamine on sedavõrd veninud ja lubas teha enda poolt kõik, et juhtum leiaks lahenduse kiiremas korras.
Indias on praegu koha peal ka välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Annely Kolk, kes koos Eesti saatkonna konsuli Mats Kuuskemaaga kohtusid teisipäeval Eesti laevakaitsjatega Chennai vanglas, et arutada nende senist kohtumenetlust ning avaldada neile igakülgset toetust.
«On kahetsusväärne, et nüüdseks üle nelja aasta väldanud juhtumile pole lahendust ja teeme kõik, et kohtumenetluses ei oleks enam viivitusi,» edastas ministeeriumi pressiteenistus asekantsleri sõnu.
India Tamil Nadu osariigi politsei arreteeris 2013. aasta 18. oktoobril piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliiget, kelle hulgas oli indialaste, brittide ja ukrainlaste kõrval ka 14 Eesti kodanikku. Sama aasta detsembris esitati kogu kinnipeetud meeskonnale süüdistus ebaseaduslikus kütusetankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ja ebaseaduslikus territoriaalvetesse sisenemises.
Vahepeal mitu kohtuastet läbinud kohtuasja saatis India ülemkohus tagasi alama astme Tuticorini kohtusse, mis tegi oma otsuse 2016. aasta 11. jaanuaril, määrates süüalustele relvadega riiki sisenemise eest viieaastase vanglakaristuse.
Sama aasta jaanuari lõpus otsustasid laevakaitsjad kohtuotsuse edasi kaevata ning samas taotlesid ka kautsjoni vastu vabastamist. Kohus lükkas kautsjonitaotluse 29. veebruaril tagasi, kuid otsustas jätkata laevakaitsjate edasikaebuse menetlemist. Kohtuistungid kaebuse osas algasid India kohtus alles 2016. aasta oktoobris ning kohus lõpetas Eesti laevakaitsjate apellatsioonkaebuse kuulamised 30. novembril, kuid otsust ei ole siiani tehtud.
Eesti ja India on sõlminud omavahel kahe riigi vahelise karistatud isikute üleandmise kokkuleppe, mis hakkas märtsi alguses ka kehtima. Leppe kohaselt saavad Eesti ja India teineteisele üle anda kodanikke, keda pole karistatud surmanuhtlusega ja kes pole süüdi mõistetud sõjakuriteos. Inimese suhtes tehtud kohtuotsus peab olema lõplik. Üheks üleandmise tingimuseks on, et tegu, mille eest kohapeal karistus määrati, peab olema kuriteona karistatav ka vastasriigis. Üleandmine on lubatud, kui karistust on jäänud kanda rohkem kui kuus kuud.
Pärast üleandmist peab inimene jätkama mõistetud karistuse kandmist. Riikidel on õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.
Lepingut ei saa siiski rakendada enne, kui laevakaitsjate kohtuotsus on jõustunud, mis tähendab laevakaitsjate poolt edasikaebamisprotsessi lõppemist.