/nginx/o/2017/11/02/7275453t1hc15a.jpg)
Valitsus kiitis täna heaks mitu seaduseelnõu, millega pikendatakse kaitseväe osalemist mitmel rahvusvahelisel missioonil. Samuti kiideti heaks eelnõu, mille kohaselt on Eesti valmis vajadusel osalema kuni 50 kaitseväelasega NATO, EL-i või ÜRO juhitud missioonil.
Tänasel valitusese istungil kiideti heaks kokku 11 seaduseelnõud, millega sätestati, kuidas tuleval aastal Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväge rakendada.
Valitsuse pressikonverentsil selgitas kaitseminister Jüri Luik, et eelnõudes on esitatud natukene suuremad mandaadid. «Et säiliks paindlikkus.»
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis võimaldab jätkata panustamist NATO juhitavasse Iraagi väljaõppe ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise programmi kuni viie tegevväelasega.
Teine eelnõu võimaldab kasutada kuni 50 tegevväelast Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.
Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning Eesti võimalustest. Panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus.
Kaitseministri sõnul said valitusese heakskiidu ka kaks eelnõu, millega taotletakse riigikogult nn valmisolekumandaate. Üks eelnõu võimaldab panustada kuni 220 tegevväelasega NATO reageerimisjõudude koosseisu: jalaväekompanii ja selle toetuselemendiga; staabi- ja toetuslaevaga, miinitõrjelaevaga, NATO miinitõrjegrupi ülemaga, erivägedega ning staabiohvitseridega.
NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF tagab NATO kiirreageerimisvõime ja sellel on võtmeroll väga lühikese etteteatamisajaga NATO kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRFi kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRFi saab kasutada ainult Eesti nõusolekul.
Teine mandaat võimaldab panustada kuni 20 tegevväelasega Ühendkuningriigi Ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmelisusega tahtekoalitsioon. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevaid sõjalisi võimeid, mis moodustavad ühtselt juhitava kõiki väeliike hõlmava ühendväe.
Eesti panustab 2018. aastal JEFi lõhkekehade demineerimise meeskonna, improviseeritud lõhkeseadmete vastase võitluse meeskonna, strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, meedikute meeskonna ja õhutulejuhiga.
Ühtlasi kiitis valitus heaks eelnõud, mis toetavad Vahemere ja Lähis-Ida missioonide pikendamist.
Praegu osaleb Eesti EUNAVFOR Med/Sophia operatsioonil ühe staabiohvitseri ja ühe meedikuga. Mandaat võimaldab saata operatsioonile kuni kuus tegevväelast, kuid mandaat lubab vajadusel osalust piirarvu raames suurendada.
Missiooni ülesanne on piirata Vahemere idaosas tegutsevate inimsmugeldajate liikumisvabadust ning tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse või kahtlustuse kohaselt kasutatakse ebaseaduslikuks inimveoks.
Teine eelnõu võimaldab kaitseväel jätkata panustamist ÜRO rahutagamismissioonil Lähis-Idas kuni kuue tegevväelasega, kes mehitavad sõjalise vaatleja ja vanemstaabiohvitseri ametikohti.
Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust UNTSO missioonil kuni kuue tegevväelaseni.
Sõjaliste vaatlejate ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas. Samuti toetavad nad teisi piirkonnas tegutsevaid ÜRO missioone, nagu UNDOF, mis tegutseb Golani kõrgendikul Iisraeli ja Süüria piiril, ning UNIFIL Liibanonis.
Tuleva aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini pikendatakse ka kuni kuue kaitseväelase osalemist NATO Afganistani jätkumissioonil Resolute Support. Eelnõu kohaselt võib üksuste vahetumise ajal isikkoosseisu ülempiiri suurendada kuni 12 tegevväelaseni ühe kuu jooksul. Eelnõu seletuskirja kohaselt jätkab kaitsevägi 2018. aastal missioonil osalemist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja- Afganistani regioonis ja lisaks ühe staabiohvitseriga
Ka kiitis valitsus heaks eelnõu, mille kohaselt osaleb kaitsevägi tuleval aastal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve Iraagis kuni kümne tegevväelasega. Eelnõu kohaselt on Eesti valmis vajadusel ja võimalusel suurendama osalust operatsiooni, kuid see jääks piirarvu sisse.
Eelnõu kohaselt ei osaleks Eesti tegevväelased sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil. Eesti kaitseväelaste peamiseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe.
NATO operatsioonil KFOR Kosovos jätkab kaitsevägi valitsuse heakskiidetud eelnõu kohaselt tuleval aastal osalemist kuni kolme tegevväelasega. KFOR-i ülesanne on toetada turvalise elukeskkonna ja avaliku korra tagamist, toetada ja koordineerida Kosovos viibivaid rahvusvahelise humanitaarabi ja tsiviilorganisatsioone, toetada rahumeelse ja multi-etnilise Kosovo stabiilset ja demokraatlikku arengut ning toetada Kosovo julgeolekujõudude arenemist.
Pikendatakse ka kaitseväe osalemist Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali kuni kümne tegevväelasega tuleva aasta 31. detsembrini. Pikendatakse ka kuni kümne tegevväelase osalemist Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA samuti tuleva aasta 31. detsembrini.
Eelnõu kohaselt võib seatud ülempiiri rotatsiooniperioodil suurendada kuni 20 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest Malisse.
Eesti osaleb eelnõu seletuskirja kohaselt tuleval aastal EUTM Mali missioonil väljaõppeinstruktoritega, kelle ülesanne on anda Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet ning staabiohvitseridega, kelle peaülesanne on osaleda teiste riikide poolt Mali üksustele antava väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis.
Operatsioonil MINUSMA osaleb kaitsevägi tuleval aastal Eesti kolme staabiohvitseriga.