«Oleks Eesti meile lähemal…»

Salme ja Sulevi küla eestlaste eestkõneleja Larina Lestman (paremal) teab kõigi kohalike muresid. Pildil on ta külas 83-aastasel Rolanda Morozoval, kes käis Eestis viimati 2009. aastal laulupeol. Praegu on eakal naisel Eestis elava poja perele peaaegu võimatu külla minna, sest tervise tõttu on tal väga raske Krasnodari viisa järele sõita. Foto: Birgit Püve

Abhaasia eestlaste võimalused Eestisse pääseda on viimaste aastatega halvenenud, paljud pole seetõttu juba pikki aastaid oma sugulasi külastada saanud. Nende probleemid lahendaks võimalus saada lihtsustatud korras Eesti elamislube või vähemalt viisasid. Eesti riik on nende probleemidesse seni suhtunud silmanähtavalt ükskõikselt.

Täpselt 25 aastat tagasi aitas Eesti riik Abhaasia eestlasi väga palju sellega, et saatis sõtta sattunud piirkonda sealt põgeneda tahtnud kaasmaalastele järele kolm lennukit. Noorel ja vaesel Eesti riigil oli Abhaasia eestlaste suhtes oluliselt rohkem empaatiat kui praegusel palju rikkamal Eesti riigil. Sümboolne oleks uuesti ulatada abikäsi, mis seekord ei nõua peaaegu mingeid rahalisi kulutusi. Ainult poliitilist tahet.

«Võib-olla lõpuks saab keegi meid aidata, muidu varsti oleme siin kõik, kes veel eesti keelt oskavad ja teavad oma sugulasi Eestis, nii vanad, et me ei suuda enam kuhugi sõita,» ütles nüüdseks kaartideltki kadunud Alam-Linda külas sündinud ja üles kasvanud, kuid praegu Suhhumis elav Erna Kobake (58).