Vabaduse väljakul nugadega vehkinud 33-aastase Jaanuse surmas kuul rindkerre. Postimehele selgitas politsei käitumise tagamaid politsei- ja piirivalveameti turvataktika ekspert Armin Saarits.
Ekspert: koolitame politseinikke tulistama rindkerre (43)
33-aastase Jaanuse surmav tulistamine on jaganud inimesed kahte leeri: on neid, kes toetavad politsei tegevust ning teised, kes seda ei mõista. Mida te ütlete inimestele, kes peavad Vabaduse väljakul noaga vehkinud mehe tulistamist jõhkraks käitumiseks?
Üldiselt on politseil kokku lepitud sekkumistaktika, kuidas teatud situatsioonides peaks käituma. Oleme PPAs kokku leppinud ja ka kogenud, et rünnak noaga, külmrelvaga, on eluohtlik tegevus ja selle tõrjumine on adekvaatne ikkagi vaid tulirelva kasutades.
Toon ühe näite kuue aasta tagusest ajast, kui Otepääl ründas üks psüühiliselt haige inimene politseinikke noa ja puukaikaga. Politseinikud kasutasid olukorra kontrolli alla saamiseks gaasi ja teleskoopnuia. Mingit mõju need ei avaldanud, kuna inimene oli ilmselt ka mingi aine mõju all. Juhtumi tõttu sai üks politseinik raskesti viga, teda pussitati alaselga. Tänaseks on ta teenistusest lahkunud.
Arvestades lähiriikide taktikat ja meie enda situatsiooni, oleme seisukohal, et terariistaga (kirves, hang, pistoda, nuga, mõõk) rünnaku puhul reageerib politseinik väga resoluutselt ja on valmis kasutama ka tulirelva.
Missugused võimalused oleksid veel olnud, et noaga inimest takistada? On räägitud taserist, teleskoopnuiast…
Antud kaasuse põhjal ütlen, et teiste vahenditega (nendest, mis hetkel politsei kasutuses on, taserit Eesti politseil veel pole - toim.) inimest takistada ei oleks saanud. Tegemist oli hästi intensiivse rünnakuga: inimene jooksis kahe terariistaga politsei suunas ja äärmiselt kiiresti tuli otsustada, põhimõtteliselt murdosasekundi jooksul, millist vahendit kasutada. Kuna meie väljaõpe on selline ja me harjutame ka nii, et see käitumine oleks lihasmotoorikas, ütlen, et politseiniku käitumine oli turvataktikaliselt korrektne ja sobiv.
Kas politseil oli kaasa muid vahendeid, mida oleks võinud kasutada?
Politsei kannab igapäevaselt oma teenistuses ballistilise kaitse vesti ja vööl on tal erivahendid ja relvad, alates käeraudadest kuni relvani. Sinna vahele jääb gaasirelv, teleskoopnui, taskulamp ja muu selline.
Antud juhtumi puhul võis mehe käitumine ja markeeringud nahal viidata, et mees on vaimselt tundlikus olekus. Kas ja kui palju võis see asjaolu mõjutada politsei tegevust?
Kui politseinikud suudavad kriitilises olukorras isiku ära profileerida, on see suurepärane ja annab teatud taktikalise eelise. Oleme välja töötanud vastavalt isiku profiilile teatud käitumismudeleid. Kas see nüüd õnnestub, on iseküsimus. Vahet ei ole, kas inimene on vaimselt ebastabiilne või terve, aga kui ta jookseb nugadega politseiniku suunas, on ilmselgelt tegu vahetult kõrgendatud ohuga ja politseil on õigus kasutada relva tema vastu.
Tõepoolest, politsei märkis ka pressikonverentsil, et see õigus tuleb korrakaitseseadusest. Huvitav oli aga see, et politsei saab ise valida, kuhu sellises olukorras tulistada. Kas see pole kuidagi reguleeritud? Miks antud juhul tulistati rindkerre, aga mitte kuskile vähem eluohtlikku kohta?
See on nii: kriitilises situatsioonis, nagu seda on äkilised rünnakud, on politseil aega mõelda murdosasekund. Üldine põhimõte on, et me koolitame inimesi tulistama rindkerre. Ehk siis psüühiliselt hästi pingelises olukorras on tõenäosus sinna tabada suurem, jalad-käed on liikuvad ja sinna tabamine on keeruline. Ja kui ka tabatakse, siis teatavasti reiearter äärmiselt eluohtlik koht.
Silmas tuleb pidada ka seda, et kuna Vabaduse väljak on rahvarohke koht, tuleb lähidistantsilt sihtida sinna, kuhu on võimalik pihta saada. Kujutate ette, et politseinik sihib kätt, mis on hästi liikuv ja sellesse laskesektorisse võivad sattuda kõrvalised inimesed? Tuleb valida ohutu suund ja arvestad, et rünne lõppeks kohe. Sellise intensiivse tasemega, nagu oli see nugadega jooksmine, oli konkreetne lask ka eesmärgiga, et rünne koheselt lõppeks.
Viidates muutunud julgeolekuolukorrale Euroopas, küsin: kui taoline asi oleks juhtunud Vabaduse väljakul näiteks viis aastat tagasi, kas politsei oleks sama kindlalt kasutanud ikkagi relva, aga mitte näiteks teleskoopnuia?
Nii ja naa. Aga minu enda siseveendumus on, et selline relva kasutamine on ikkagi tulnud seoses julgeolekuolukorraga maailmas. Me vaatame maailmapraktikaid, kuidas koolitatakse politseinikke, siin on mingi oma osa kindlasti olemas. Aga sellega mingit korrelatsiooni teha oleks meelevaldne.
Kindlasti oleme valmis, hoiame silmad-kõrvad lahti. PPA sees analüüsime iga-aastaselt turvataktika kaasusi, see on minu väga otsene tööülesanne. Eks me sealt õpime, teeme järeldusi.