BLOGI: Politsei tulistas Vabaduse väljakul noaga vehkinud meest rindkerre

Olukorras, kus politseid rünnatakse külmrelvaga, peab politsei tegutsema resoluutselt. Antud juhul otsustas politseinik tulistada noaga vehkinud meest lähidistantsilt rindkerre. Vigastatud mees viidi haiglasse, kus ta hiljem suri. 

Täna kella 11.04 ajal sai häirekeskus esimese teate Tallinnas Harju tänaval kõndivast mehest, kellel on käes kaks nuga. Häirekeskus registreeris kõne põhjal infosüsteemis kõrge prioriteediga (C-prioriteediga) teate politseile reageerimiseks. Ajavahemikul 11.04-11.14 sai häirekeskus kokku kümme kõnet, täpsustati Postimehele. 

Jõudnud Vabaduse väljaku äärde, andis politsei mehele mitu korraldust noad maha panna. Nendele mees ei allunud. Nagu videost näha, sööstis mees nugadega agressiivselt politseinike poole. Seepeale lasi politseinik mehe peatamiseks teenistusrelvast kolm hoiatuslasku. See meest ei peatanud ning kui 33-aastane Eesti kodanik oli politseile väga lähedale jõudnud, otsustas ametnik tegutseda vastavalt korrakaitseseaduse juhistele - külmrelvaga rünnaku puhul kasutada relva -, tulistades lähidistantsilt ründajale rindkerre. 

Mees sai raskelt vigastada ning viidi haiglasse, kus ta kella 12 ajal suri. Tegemist oli 1984. aastal sündinud Eesti kodanikust mehega, kellel puudus varasem kriminaalne taust. On teada, et mehe kehale oli eri markerpliiatsiga joonistatud märkmeid, mille sisu politsei ei avalikustanud.

Juhtumi kohta alustati kriminaalmenetlust tapmiskatse paragrahvi alusel. «Üritame teada saada ründaja tausta, teha uurimistoiminguid tema kodus,» selgitas juhtivprokurör Taavi Pern. Lisaks tahetakse menetluse käigus välja selgitada, kas rünnak võis olla seotud mehe tervisliku seisuga. 

Politseinikud ega keegi teine vahejuhtumis vigastada ei saanud.

MIDA ÜTLEB KORRAKAITSESEADUS?

§ 81. Tulirelva kasutamine

 (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüvet.

 (2) Politsei või muu pädev korrakaitseorgan võib kasutada isiku suhtes tulirelva ainult tema ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks äärmise abinõuna juhul, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada looma ega asja vastu tulirelva kasutamisega ega muu vahetu sunni vahendiga, ning kui see on ühtlasi vajalik, et:

 1) tõrjuda vahetu oht elule või kehalisele puutumatusele;

 2) tõkestada vahetult eesseisva või juba asetleidva vägivaldse esimese astme kuriteo toimepanemist või sellise kuriteo toimepanemist, mille eest võib karistusena mõista eluaegse vangistuse;

 3) pidada kinni kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu või takistada tema põgenemist, kui temalt võib seaduse alusel võtta vabaduse või on see temalt seaduse alusel võetud seoses esimese astme vägivaldse kuriteo toimepanemisega või kuriteo toimepanemisega, mille eest võib talle karistusena mõista eluaegse vangistuse.

Politsei korraldas juhtumi asjaolude täpsustamiseks pressikonverentsi.