/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/09/19/1328670t1hd08d.jpg)
Tallinna Euroopa Liidu esinduse juht Allan Alaküla ütles Saksa telekanalile antud intervjuus, et pealinna tasuta transpordi tingis olukord, kus enamikul tallinlastel polnud raha endale piletit osta.
Saksa meedia: Tallinna tasuta transpordi tingis pealinlaste rahapuudus (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peamine põhjus (tasuta transpordi rakendamiseks – toim) oli paljude inimeste sotsiaalne vajadus. Majanduslike probleemide tõttu ei suutnud enamik tallinlasi endale lihtsalt sõidupiletit lubada,» ütles Alaküla avalik-õiguslikule telekanalile ZDF antud intervjuus.
«Töötud saavad nüüd ka sellistes piirkondades tööd otsida, mis jalgsi või jalgrattaga käimise raadiusest välja jäävad. Nende tööleidmisvõimalused on tänu tasuta piletile selgelt paremaks muutunud,» rääkis Alaküla ZDFile produktsioonifirma Taglicht Media toodetud saates «plan b».
«Nad (tallinlased – toim) ütlevad, et me oleme autosõltlased ja autoomanikud ja ei soovi avalikku transporti kasutada – miks peaksime selle eest siis maksma. Olukorras, kus inimesed elavad samas linnas koos ning jagavad teisigi kulusid, nimetaksin ma seda ebaratsionaalseks mõtteviisiks,» rääkis Alaküla parasjagu külas olnud tudengigrupile Ida-Saksamaalt Erfurdist. Ta tunnistades, et tasuta transpordi osas on ka teisitimõtlejaid. «Ka mina maksan enda naabri tänavavalgustuse eest. Sel puhul ei esita keegi küsimust, miks ma selle eest maksma pean.»
Alaküla selgitas muu hulgas ka trammidepood külastanud Erfurdi tudengitele, et tasuta transport tähendab Tallinnale 12 miljoni euro suurust kulu aastas, aga tulu, mis linn sellest saab, on samas vähemalt kaks korda suurem ja tänu maksumaksjate lisahulgale Tallinn hoopis võidab.
Saatelõigu autorid tegid arvutuse, et keskmine 1000-eurose kuusissetulekuga Tallinna perekond säästab tänu tasuta ühistranspordile vähemalt 80 eurot kütuseraha kuus – sellele lisandub märkimisväärne summa parkimise eest.
«Kesklinnas on vanalinna sektor sama hästi kui autovaba, aga ka Tallinna lähinaabruses peaks elu ilma isikliku autota võimalikuks saama,» ütles Alaküla, kelle sõnul on Tallinna kesklinnast autokolonnid juba kadunud.
Võrdluseks tõid saate autorid Julia Meyer ja Johannes Backes Saksamaa pealinna Berliini, mille elanikest vaid poolel on autod, ühistranspordi piletihinnad aga näitavad pidevat tõusutrendi.
Vaata laupäeval eetris olnud ZDFi dokumentaalseeria «plan b» 28-minutilist klippi pealkirjaga «Fahren ohne Fahrschein – Kostenloser Nahverkehr» SIIT.