Norra politseiliidu peasekretär Egil Haaland: need andmed ei tugine sisetundele

Egil Haaland Foto: www.pf.no

Nii pöördumises Norra justiitsministrile kui ka järgnevas intervjuus panid Norra politseinike esindajad iseäranis suure süü Baltikumi maffia levikus Eesti, Läti ja Leedu poliitikute õlgadele, kes on politsei eelarvet talumatult palju kärpinud.

«Kui Balti riigid ei astu tõsiseid samme sealt pärineva ja Põhjala riike mõjutava kuritegevuse vastu, tuleks üle vaadata ka Schengeni leping. Praegu on avatud piirid meie jaoks suur probleem,» seisab pöördumises.
Kirja autor ja Politiets Fellesforbundi juht Arne Johannessen ei valda inglise keelt, seepärast andis Postimehele intervjuu organisatsiooni peasekretär Egil Haaland.

Mis oli selle justiitsministrile esitatud pöördumise täpsem sisu?

Küsime ministrilt, kas peaksime Balti riikide pärast muret tundma. Tahame teada, millised on tagajärjed meie jaoks, kui organiseeritud kuritegevus saab Balti riikides vabalt areneda, sest seal ei tegelda sellega piisavalt. Tahame, et meie minister teeks koos teiste riikide vastava valdkonna ministritega koostööd kuritegevuse vähendamiseks.

Me ei nõua piirikontrolli taastamist Balti riikidega, küll aga kardame, et kui jätkuvad senised negatiivsed arengud, siis hakkavad Euroopa riikide elanikud vastustama Schengeni viisa­ruumi vaba liikumise põhimõtet ja nõudma piiranguid.

Kas Johannessen esindas oma pöördumisega Norra justiitsministri poole Norra politseinikke või kõigi Skandinaavia riikide politseinike organisatsioone?

Meil on ka kõigi Skandinaavia riikide politseinike organisatsioone koondav Põhjamaade Politseiühendus, mille asepresident on samuti Johannessen. Leppisime ühise laua taga kokku, et võtame selle teema oma riikides üles, aga seda teeb iga liikmesorganisatsioon ise.

Johannesseni kiri esindas niisiis meie, Norra politseinikke. Seda, kuidas püstitada probleem Taanis või Islandil, otsustavad meie kolleegid neis riikides ise.

Johannessen väidab Norra meedias, et 80 protsenti organiseeritud kuritegevusest pärineb Balti riikidest: Lätist, Leedust ja Eestist.

Eks me seetõttu probleemile tähelepanu juhtisimegi.

1. märtsil oli meie üleeuroopalise katusorganisatsiooni EuroCOP (European Confederation of Police – toim) kohtumine. Seal esitletud raporti kohaselt pärineb kuni 80 protsenti Skandinaavia riikide organiseeritud kuritegevusest kas otseselt Balti riikidest või on sellel tugevad sidemeid Balti riikide kuritegelike organisatsioonidega.

Millises Skandinaavia riigis on häda Baltikumi kurjategijatega suurim?

Meie lihtsalt kasutasime selles raportis leiduvaid üldiseid arve ega hakanud sellele veel mingit eraldi analüüsi tegema. Need andmed ei tugine siiski politsei sisetundele, vaid EUROPOLi (Euroopa politseiamet – toim) statistikale.

Nagu Norra meedias ilmunust aru saan, ei tee Baltikumi politseiasutused piisavat tööd organiseeritud kuritegevuse ohjeldamiseks. Ja samuti näete probleemi Schengeni ühises viisaruumis, mis lubab Baltikumi kurjategijatel vabalt Skandinaavia maadesse minna ning seal askeldada.

Meie andmetel on Läti vähendanud politsei eelarvet võrreldes 2007. aastaga 30 protsendi ringis ja sama palju on seal kahanenud ka politseiametnike hulk. Palka on Lätis vähendatud kuni poole võrra. Leedus aga on politsei eelarvet vähendatud 25 protsenti. Oma kirjas Norra justiitsministrile mainisime eraldi just neid kaht riiki (samas on ka Eesti politsei eelarve vähenenud 15 protsendi jagu – N. N.).

Tunneme samas kirjas huvi, kui kaua saavad meie inimesed sellises olukorras kannatada avatud piire Balti riikidega. Kui nii jätkub, siis võib piiride sulgemine millalgi tõepoolest kõne alla tulla.

Millised on siis Norra politseinike soovitused eestlastele, et olukorda parandada?

Loodame, et politseinike olukord Balti riikides paraneb sellisel määral, et see amet oleks seal populaarne. Soovime, et neile makstaks mõistlikku palka ja et nad oleksid suutelised tegema tööd, mida nad tõepoolest tahavad teha.

Me saame aru, et riikidel napib raha, aga jõustruktuuride eelarvet ei saa nii drastilisel määral kärpida ilma tõsisemate tagajärgedeta.

Milliseid sanktsioone võiks teie hinnangul Balti riikide suhtes ikkagi rakendada, kui nad ei suurenda politsei eelarvet? Kas piirikontroll tuleks taastada?

Võib-olla, aga selliseid otsuseid teha pole meie ülesanne. Meie lihtsalt küsime, millised võiks need lahendused olla, ja meie justiitsminister võiks pakkuda lahendusi probleemiga tegelemiseks.

Skandinaavia riikide politseiasutused kulutavad ka palju raha Balti politseiasutuste abistamiseks ja koostööks nendega. See on küll vajalik, aga me soovime, et see raha oleks hästi investeeritud.

Loodame, et minister küsib nüüd Balti partneritelt, kas saame koostööst nendega seda, mida soovime saada. Oluline on suunata neid vahendeid kuritegevuse ohjeldamisele.