/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2011/05/03/571373t1hea4c.jpg)
Kunstiakadeemia tudengid ei taha leppida, et akadeemia uus hoone ei tule peamiselt rahanappuse tõttu nii eriline, nagu arhitektuurikonkursi võidutööst loota võis.
EKA tudengid võitlevad ilusa koolimaja nimel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Projekteerimise käigus on võidutööst alles jäänud vaid tehnilised detailid – see ei ole arhitektuur!» kritiseeris arhitektuuritudeng Marten Kaevats. «Järele on jäänud mittemidagiütlev fassaad.»
Kaevats tuletas meelde, et hoonele uut ehk vana asukohta linnasüdames valides mõeldi, et sellest peaks saama loovuse ja vaba mõtlemise kants.
«Hoonel on potentsiaali kujuneda rahvusvaheliselt tunnustatud meistritööks, tõmbenumbriks, mis meelitab inimesi kogu maailmast kaema tuleviku kunstiakadeemiat – rahulikku skulptuuri Tallinna kesklinna ruumilises kaoses,» lootis rahvusvaheline žürii 2008. aastal taanlaste võidutööst.
Nuditud lahendus
Akadeemia nõukogu liige, kunstiloolane Mart Kalm tõdes, et tõepoolest on suur osa võidutöö arhitektuurseid kvaliteete nuditud. «Hoone tuleb nii hea, kui paljuks meil raha on,» tõdes Kalm.
Ta nentis, et kuigi kõik on andnud endast parima, ei tule ikka välja nii, nagu sooviks. «Ka Kumu ja Eesti Rahva Muuseumi puhul loodeti paremat, aga ikka ei saanud päris loodetud tulemust,» meenutas Kalm. «Aga erinevalt neist kahest ehitatakse kunstiakadeemia õigesse kohta – kesklinna. Tallinna arengu seisukohalt on ülioluline, et kunstiakadeemia ümbritsevate pankade ja ärihoonete kõrvale kesklinna kerkib.»
Esialgu lootis kunstiakadeemia ehitada hoone rohkem kui 600 miljoni krooni eest, aga umbes aasta tagasi oli selge, et see on utoopiliselt suur summa. Riik lubas Euroopa regionaalarengu fondist 187 miljonit krooni, millest kümnendik tuleb vastavalt reeglitele Eesti riigieelarvest.
«Kunstiakadeemia oli sellega rahul ja valmis ülejäänud raha ise leidma,» tuletas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooni konsultant Asso Ladva meelde.
Akadeemia müüb uue maja heaks maha kõik neile praegu kuuluvad linnas laiali paiknevad hooned ja võtab ka laenu. Summa, mille järgi praegu uut hoonet projekteerides arvestatakse, jääb 440 miljoni krooni ehk 28 miljoni euro kanti.
Ilusa uue hoone eest seisva Kaevatsi sõnul ei ole hoone sisu ja välimuse muutumine projekteerimisel sugugi ainult rahapuuduse süü.
«Küsimus on, kas teha avatud või suletud suhtumisega kool, koos uue hoonega peaks muutuma ka kooli sisuline pool,» ütles Kaevats ja tõi näiteks, et plaanidelt on kadunud avatuse seisukohalt eriti oluline aatrium.
«Töötame koolimajas sageli hilistel öötundidel ja siis jookseb ikka juhe kokku ning lähed ja vaatad, mida teised teevad, suhtled veidi – loominguliste erialade õppimine käib teistmoodi kui muude puhul,» seletas Kaevats.
Aruteluks kunstiakadeemia uue hoone üle on sotsiaalvõrgustikus Facebook loodud eraldi lehekülg «Teeme uuest EKAst ilusa maja». Vilistlased ja tudengid võtavad hoogsalt sõna, võitlevad esialgse detailplaneeringu eest ning nendivad vajadust kooli juhtkonnaga dialoogi astuda.
Naabermaja elanikud mures
Läinud neljapäeva hommikul kohtus Kaevats rektor Signe Kivi ja finantsjuht Andri Simoga. Täna lähevad tudengid kohtuma rektori ja dekaanidega. «Oleks vaja, et tekiks tudengite ja miks mitte ka vilistlaste altpoolt-üles-initsiatiiv, mis suudaks osakondasid juhtivale vanemale põlvkonnale selgeks teha, kuidas tulevikus EKA tudengid ja töötajad tegelikult koostööd teha tahaksid,» kutsus Kaevats Facebookis üles.
Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi tunnustas üliõpilaste aktiivsust. «See on väga hea märk,» ütles ta.
Uue maja ehitus on teinud murelikuks ka linlasi, Tartu maantee 6 ja 7 majade elanikke. Nende sõnul ütles juba 2009. aastal tehtud hüdrogeoloogiline ekspertiis, et vana jõesängi kohale ehitamine võib olla ohtlik ja tuua kaasa ümberkaudsete majade vajumise.
Selle ekspertiisi puhul arvestati maa-aluste vaiade sügavuseks hoopis väiksem näitaja, kui see praegu detailplaneeringus on. Nüüd on oht ümberkaudsetele majadele veelgi suurem. Ühistud on pöördunud linnaplaneerimisameti poole, kuid nende häält pole kuulda võetud.
Juba EKA maja kõrval asuva CityPlaza ehitusel vajus Tartu maantee 6 maja nurk sisse ja seepärast ühendati kortermaja, mille all keldris on bürooruumid, CityPlaza ja selle hoone kaldväljateega.