Tallinna haridusameti elukohajärgse kooli määramise komisjon alustas täna lastele kodukooli määramist koolide nappuses ägavast Nõmmest, kus probleem lahendati õhtuse vahetusega lisaklassi loomisega. Sama saatus ootab ilmselt ka Pirita ning ehk ka mõningaid kesklinna koole.
Koolikohtade nappus lahendatakse õhtuse vahetusega
Haridusameti komisjon lõi täna lisaklassi Nõmme põhikooli, samuti komplekteeris lisaklassi Rahumäe põhikool. Kuna koolides on ruumipuudus, tähendab see lastele libiseva ehk pooleteise vahetusega koolis käimist.
Komisjoni esimehe Meelis Kondi sõnul on täiendavaid klasse võimalik luua põhimõtteliselt igas koolis. «Seepärast ei pea tekkima kaks vahetust, vaid libisev pooleteise vahetusega kool.» Näiteks võib üks klass alustada ruumipuudusel õppetööd hommikul kella 11 ajal ja hiljemalt kella 15-16 ajal lõpetada.
Näiteks on sellise lahenduse kasuks otsustanud Rahumäe põhikool. «Ruumi meil pole, kuid kuna lapsi oli nii palju, siis arvestasime lastevanemate soove,» sõnas Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson. «Kuskil kella 12-st algavad tunnid ja algul on neil kuni 3-4 tundi päevas,» selgitas Martinson.
«Lapsevanemate avalduses on kirjutatud, et selline vahetus sobib kuni 4. klassideni kaasa arvatud ning viiendast klassist tuleb alustada hommikuse vahetusega,» sõnas Martinson.
Lisaks Nõmmele on koolikohtade nappus Pirital ja kesklinnas. Pirita majandusgümnaasiumi sekretär Alla Holmström ütles, et kooli juhtkond on tõesti kuulnud sellest variandist, et ka nende kooli lisaks praegusele kolmele veel üks lisaklass loodaks. «See on haridusameti otsus, eks meie oleme kõigega nõus,» ütles ta. Ka selles koolis pole rohkem ruumi ning siis tuleks lastel koolis käima hakata õhtupoole – tundide algusega kella 11-12.
Eliitkoolid esialgu puutumata
Küsimusele, kas sarnased lisaklassid võivad tulla ka kesklinna eliitkoolidesse, kuhu esialgu pääsesid vaid tohutu konkursi läbinud, vastas Meelis Kond: «Seda me vaatame, kus on vajalik. Praegu küll ei hakka ma nimetama koole, kuhu need lisaklassid tulevad. Oleneb sellest, kus piirkonnas on vajalik, kus jääb kodulähedasi kohti kõige rohkem puudu.»
«Reaalkooli juures ei olegi elamuid ju niivõrd, siis tuleb ju teiselt poolt vastu Liivalaia kool ja ühisgümnaasium…» arutas Kond. «Aga seda me veel ei ole analüüsinud,» rõhutas ta, et tegu on ennatliku arutlusega.
Seevastu samuti kesklinnas asuvas Liivalaia gümnaasiumis on kaks klassi peaaegu komplekteeritud, ent kool on lahkelt valmis veel ühe klassi avama, et koolikohata jäänud kesklinna lapsi õpetada.
«Meie katseid ei teinud, sest meil oli haridusametiga suuline kokkulepe, et võime avada vajadusel ka kolmanda klassi. Ma arvan, et linna komisjon määrab kindlasti meile lapsi juurde ja see on üsna reaalne, et tuleb ka kolmas klass juurde,» sõnas kooli direktor Veiko Rohunurm.
«Meil on kool oma arengu remontidega läbi teinud, nüüd on meil jalad maas ja ruumi on, arvan, et tuleb ka uusi noori õpetajaid. Kolmas paralleelklass on täiesti mõeldav, et kõik saaks käia tavapärasel ajal koolis, pärast pakume huvitegevust ja treeninguid,» kiitis direktor oma korras koolimaja.