/nginx/o/2017/07/25/6925209t1hed99.jpg)
Põlva, Valga ja Jõgeva haiglate juhid jäävad haigekassa vigaselt koostatud ja eksitavat tervishoiukvaliteedi raportit kommenteerides tagantjärele mõistvaks, leides, et tegijal ikka juhtub, kuid möönavad, et teatud mainekahju on väikehaiglatele ilmselt tekitatud.
Kolm kuud tagasi avalikustatud haigekassa tervishoiukvaliteedi raport pälvis suurt tähelepanu, sest maakonnahaiglate operatsioonijärgne suremus ehk 30 päeva jooksul pärast lõikust elust lahkunud inimeste osa oli selle järgi nii suur, et uuringu tulemusi ei uskunud isegi selle koostamise juures olnud Tartu ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku juhataja Urmas Lepner.
Selle järgi suri Viljandi haiglas pärast operatsiooni kümme ning Jõgeva ja Valga haiglas lausa 12 protsenti patsientidest. Jõgeva haigla juht kinnitas, et nende raviasutuses ei möödunud aastal mitte ükski opereeritud patsient ei 30 ega ka 300 päeva jooksul surnud. Viljandi haigla ise sai oma operatsioonijärgseks suremuseks aasta lõikes 1,23–1,33 protsenti.
Tänaseks on selge, kust selline arv tuli: uuringu koostamiseks tehtud andmepäring oli ebatäpne, kirjutas Sakala.
Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee rääkis Sakalale, et juhtumit koos haigekassaga analüüsides selgus, et arvutustesse oli võetud ka selliseid kirurgilisi protseduure, mida ei tehtud operatsiooni käigus, näiteks elutee lõppu jõudnud patsiendile põiekateetri paigaldamine. Samuti oli arvesse võetud operatsioonide hulk selles raviasutuses tegelikult tehtud lõikustest tunduvalt väiksem.
Valga haigla juht Marek Seer tõdes, et täpselt nii juhtuski. «Ma ütleks nii, et tegijal juhtub ja tähtis on see, et veale on tänaseks jälile saadud,» lausus ta. Haigla oli pärast raporti ilmumist haigekassaga ka kontaktis.
Jõgeva haigla juht Peep Põdder arvas, et juhtunus ei olegi niivõrd süüdi haigekassa, vaid hoopis ajakirjandus, kes ilma eriteadmisteta kisa tõstis, et mis viga on. Ta nentis, et ka uuringu koostajad oleksid võinud siiski küsida, miks statistika nii näitab. «Et kas tõesti on kuskil metsa taga haigla, kes põhimõtteliselt haiged surnuks lõikab?»
«See, et on hakatud uurima ja ka tagasisidet andma, on ju iseenesest hea,» ütles ta ja selgitas, et juhtunul oli lihtne põhjus: operatsioonide aluseks võeti koodideraamat, kus on kirjas kõik tehtavad protseduurid. «No mis nüüd teha, järgmine aasta uuesti ja paremini! Mainekahju mainekahjuks, ikka juhtub,» lausus ta.
Põlva haigla ülemarst Margit Rikka tõdes, et nende haigla operatsioonijärgne suremus ei olnud õnneks ka suvel avaldatud raportis kõrge. «Põhjus oli tegelikult selles, et võeti arvesse kõik protseduurid ja kõik operatsioonid, aga protseduure on mõnikord vaja teha ka nendele inimestele, kes on väga raskes seisus. See tähendab seda, et see pole siis enam operatsioonijärgne suremus, vaid erinevate protseduuride järgne suremus ja protseduure me haiglas ikka teeme,» selgitas ta.
Ülemarst nentis, et kahtlemata tegid sellised tulemused osale väikehaiglatest liiga – kuigi nii Jõgeva kui ka Valga haiglal olid näitajad väga kehvad, siis reaalne operatsioonijärgne suremus oli neil väga väike või täitsa olematu. «Kindlasti on see ka mainekahju, sest selle üle ju väga palju kella,» tõdes ta.
Rikka loodab, et edaspidi võetakse seda raporti koostamise arvesse ja siis muutuvad näitajad täpsemaks. «Eks need aruanded juba kord on sellised, et täpselt nii, nagu päringu võtad, nii masin ka vastab. Loodame, et aruanded lähevad täpsemaks ja me saame ka tõeliselt võrreldavaid statistilisi andmeid,» lausus ta.
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)