Valner Valme: noortest kasvab linn

Valner Valme. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Eelmisel nädalal ehmatas Tallinna noori uudis, et linn keelab tänavaspordi Vabaduse väljakul, mille betoonkattel ja treppidel nad seni rulade ja trikiratastega möllasid.

Reedesel tänavaspordi hooaja avamisel oli plats noori täis, lisaks spordivahenditele kaasas plakatid kirjadega «Kus ma homme sõidan?», «Ma ei vaata telekat» (vihjena ainsale allesjäävale tegevusele Vabaduse väljakul, kui sport keelatakse: vaadata Tallinna TVd), «Betoonpark» jne.

Linnaametnikke vist ehmatas noorte protest ja meedia huvi, vastati hämaga: asi on alles arutusel.

Head arutamist, aga tasuks arvestada paari tõigaga. Betoonläraka ainus mõte on noorte kogunemiskoht. Ilma noorteta näib kiviväljak (oleks siis veel sillutiskivid) karjuvat kommunistlike sõjaväeparaadide järele. Või siis tsirkuse järele, mis sobiks ka rohkem murule.

Kui te noori ei taha linna esindusväljakul näha, tehke siis hekid, lilleklumbid, jalgrajad, purskkaevud, pingid, nagu Euroopa kultuurlinnades kombeks. Hall plats ilma kirevate, sagivate noorteta: mitte midagi enamat kui parkla katus või endiselt parkla, kuigi ilma autodeta.

Seejuures küsimus pole noortes õllepudelite ja süstaldega, vaid spordis ja energias, eluviisis, mida tasukski keset linna propageerida. Keskerakond aga eelistab kiusata just noori: linna(de) tasemel on kannatanud lasteaiad, koolid, huvialaringid. Ilmselt lühinägelik poliitika andiski Keskerakonnale tagasilöögi riigi tasandil: kunagi saavad kõik noored valimisealisteks ja mõned neist on juhtumisi ka venekeelsed elanikud, ning samuti on lastel vanemad, kes valivad.

Üks nurk on asjal veel. Lisaks harrastusele on Vabaduse väljak kogunemiskoht, mille alternatiiviks noortele oleksid näiteks kaubakeskused.

Elu on niigi südalinnast välja voolanud kohtadesse, kuhu saab autoga ligi, linnadesse linnades nagu Kristiine keskus. Inetud kolossid, mis kultuursetes suurlinnades on olemas, aga asuvad pigem linnast väljas. Euroopalikuks tavaks on pikad jalutatavad tänavad, servades linnaelamud, mille allkorrustel asuvad ärid ehk avalik ruum, ülakorrustel korterid.

Tallinna eelistus kuulub kaubakeskustele ja parklatele, mistõttu linnastruktuurist on kadunud loogika ning kesklinna üksik­äride üritajad kiratsevad ja kaaluvad poe avamist mõnes järgmises avatavas monstrumtsentrumis, sest kes see meie linnas ikka jala käib ja juhuslikult läbi astub, kui on võimalus parkida auto umbmääraste ristkülikute ümber.