/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/02/11/3755329t1h1314.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede hinnangul rajatakse Tallinna-Helsingi tunnel varem või hiljem niikuinii; tunneli tasuvusanalüüsi tulemused selguvad detsembri lõpuks.
Ministeerium: Tallinna-Helsingi tunnel tuleb niikuinii (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui 2003. aastal hakati Tallinna-Helsingi tunneli Viimsi väljatulekut planeerima, siis oli palju neid, kes ütlesid, et see on täielik jama. Sellist asja ei tule, pole olemas. Tõsiasi on see, et soomlased on hakanud suhteliselt avalikult rääkima, et nad teevad selle tunneli ilma meieta ka ära. Küsimus pole selles, kas tuleb 10 või 15 aasta pärast, sest ühel päeval tuleb ta niikuinii,» ütles Reede Äripäeva korraldatud Taristuehituse konverentsil.
«Kaubavahetus ja -vood on lähima paari aastakümne jooksul olulises muutuses, mis tuleneb sellest, et Põhja-Jäämeri võetakse aktiivse laevatatava teena kasutusele. Seetõttu väheneb Hiinast tulevate kaupade transpordiaeg umbes kaks-kolm nädalat, sõltuvalt tingimustest. Venelased, soomlased ja norrakad juba investeerivad Põhja-Jäämere sadamatesse,» ütles Reede.
«Kui vaatame Soome kaubanduspartnereid, siis suuresti asuvad nad Kesk-Euroopas. Kuna nüüd on selge, et Rail Baltic tuleb, siis on soomlased aktiivsemalt hakanud tunneli rajamise üle kaaluma,» ütles Reede.
«Erinevad piirkonnad konkureerivad, et tema elanike elatustase oleks võimalikult hea. Arenguvõimelised on piirkonnad, millel on mitmekülgsed ühendused. Tallinna ja Helsingi vahel on viimase kümne aasta jooksul reisijate arv kasvanud 50 protsenti, järgnevatel aastatel on oodata kasvu kuskil 2 protsenti aastaks ja aastaks 2050 on planeeritud olemasolevate ühenduste peale kokku 14,1 miljonit reisijat,» ütles Reede. «54 protsenti uutest reisijatest tuleb tänu sellele, et tekib alternatiivne transpordiühendus, seda on vaadeldud olemasolevate tunnelite kogemusele tuginedes.»
Reede sõnul sõidaks Tallinna-Helsingi tunnelis päevas 40 reisirongi, 11 autorongi, 17 veoautorongi ja kolm kaubarongi. Planeeritud on kaks tehissaart koos vahejuurdepääsudega, kahe raudteetunneli vahel asub teenindustunnel, mis asub raudteetunnelist veidi allpool.
Veebruaris algasid uuringud, mille käigus selgub kahe riigi vahelise merealuse raudteetunneli maksumus, tasuvusaeg ning võimalik tehniline lahendus. Mõjuanalüüsi tegev konsortsium selgitab, kas raudteetunneli rajamine on põhjendatud või peaks pikemas perspektiivis keskenduma laevaliiklusele ja Tallinna-Helsingi sadamate arendamisele.
Tunneli valmimisel on tegemist 90-kilomeetrise veealuse rajatisega, kus rongil kulub Tallinnast-Helsingisse jõudmiseks ligikaudu pool tundi.
Tunneli rajamise tasuvusuuringud saavad teoks tänu Interreg Kesk-Läänemere Programmi rahastusele. Kaheaastase FinEst Link projekti kogueelarve on 1,3 miljonit eurot.
Projekti peapartner on Helsingi Uusimaa Liit ja ülejäänud partneriteks on Helsingi linn, Soome transpordiagentuur, Tallinna linn, MKM ning Harju maavalitsus.