Pildid: kaaslase mõrvas süüdistatav kodutu ennast süüdi ei tunnistanud

Kaaslase julmas mõrvas süüdistatav kodutu mees ei tunnistanud ennast täna Harju maakohtus alanud protsessil süüdi.

Süüdistuse kohaselt tungis 46-aastane Valeri Geimonen tänavu 12. märtsi õhtul Tallinnas Rahu tee alguses asuvas mahajäetud trammidepoos olnud mehele kallale.

«Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on kogutud andmed, mis viitavad sellele, et süüdistatav lõi kannatanut tömbi esemega ning lisaks noaga, millega tekitas kannatanule 40 torke-lõikehaava,» sõnas ringkonnaprokurör Anneli Lumiste. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Vigastused tekitanud tömp ese võis süüdistuse järgi olla suure tõenäosusega rusikas.

Prokurör Lumiste rääkis kohtus, et mõrvatul oli 34 torkehaava pea, kaela ja rindkere piirkonnas ning kuus lõikehaava näol ja kätel. Kolm torkehaava olid eluohtlikud. Ohvri surma põhjus oli suur verekaotus.

Süüdistaja sõnul sattus pärast kuritegu tunnelisse juhuslikult tüdruk ja poiss, kellelt Valeri küsis mobiiltelefoni. Üks neist andis talle oma telefoni ning Valeri helistas hädaabinumbril ja teatas, et Rahu tee trammitunnelis on surnud inimene.

Häirekeskus sai kõne kell 23.45. Kõne salvestuselt selgub, et Valeri tutvustas ennast dispetšerile Anton Ivanovina. Kui politsei kohale jõudis, ütles Geimonen, et tema nimi on Valeri Bondar.

Prokuröri sõnul viitavad sündmuskohalt leitud jäljed Valeri süüle. Mehe riided olid verega määrdunud ning ekspertiis tegi kindlaks, et veri kuulub tapetule ning sellised verepritsmed said tema riietele tekkida vaid tapmise ajal ohvri vahetus läheduses viibides. Uurijad leidsid sündmuskohalt ka noa, millel oleva vere tunnistas DNA ekspertiis ohvri omaks.

Lumiste lisas, et sündmuspaigal elanud kodutu Ahto andis eeluurimise ajal ütlusi, mille kohaselt oli Valeri ta enne hädaabinumbrile helistamist üles ajanud ja öelnud, et ta kinnitaks politseile tema versiooni noortekamba kohta, vastasel korral ähvardas mees ta tappa.

Kohtualune süüd ei tunnista

Mõrvas süüdistatav Valeri ütles kohtus, et süüdistus on talle arusaadav ja ta ei tunnista ennast süüdi. Kriminaalasja eeluurimisel rääkis Valeri, et leidis 12. märtsi õhtul mahajäetud trammidepoosse saabudes oma kaaslase surnuna. Valeri esitas politseile versiooni, et ohvri võis tappa noortekamp, keda ta nägi trammidepoo juurest ära jooksmas. Mehe sõnul olid ära jooksnud noortel käes kaikad.

Prokuröri sõnul tõendid seda versiooni siiski ei kinnita. Ümbruskonna turvakaamera salvestistelt on näha Valeri liikumist trammidepoo piirkonnas, kuid ühtegi noortekampa kaamera vaatevälja ei jäänud.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Põhja prefektuur. Süüdistatav viibib kohtu loal vahi all. Kehtivaid karistusi mehel pole. Valeri ütles kohtus, et praegu on tema elukoht arestikamber, vabaduses viibides tal kindlat elukohta ei olnud.

Kaitsja: ohvri võis tappa noortekamp

Kohtualuse kaitsja Valeri Gimajev ütles täna kohtus, et toetab oma kaitsealuse seisukohta, et trammidepoos elava mehe võis tappa noortekamp.

«Seda versiooni kinnitab ka teine tunnelis elanud mees, keda küsitleti samuti pärast ohvri tapmist. Nii kaitsealune kui tunnistaja olid juhtunu ajal tugevas alkoholijoobes ning arvestades nende joovet ei ole tõenäoline, mehe oleksid suutnud poole tunni jooksul noortekamba versiooni omavahel kokku leppida,» ütles kaitsja.

Sündmuskohal maganud tunnistaja kuritegu pealt ei näinud

Harju maakohtule andis täna tunnistusi samas trammidepoos elanud kodutu Ahto, kes rääkis, et oli 12. märtsi õhtul kuriteopaigal, kuid oli purjus, magas ja tapmist pealt ei näinud. Ahto ütles, et käis õhtul koos Valeriga ümbruskonnast küttepuid otsimas. Hilisem kuriteoohver jäi siis oma asemele lebama.

«Ta oli juua täis. Olime enne joonud püha vett ehk suuloputusvett. Küttepuid me ei leidnud ja kui me tagasi jõudsime, magas ta oma voodis. Mina olin ka juua täis ja läksin magama. Ärkasin selle peale, et minu juurde tuli Valeri ja küsis, kas ma olen elus. Siis läks ta teise aseme juurde ja tõmbas teki pealt. Sel hetkel tuli tunnelisse kaks alaealist, neist ühte tüdrukut olin varem näinud. Valeri küsis neilt telefoni, helistas häirekeskusesse ja ütles, et tunnelis on surnud inimene,» rääkis Ahto.

Eeluurimisel ütles Ahto, et Valeri käskis politseile rääkida tunnelis käinud noortekambast, ähvardades ta vastasel juhul tappa. Kohtus mees seda versiooni ei kinnitanud.

«Politsei sundis mind, et ma selle tapmise nii pähe määriksin. Politsei pani mulle sõnad suhu,» ütles Ahto.

Mees lisas, et noortekamp on käinud trammitunnelis neid kimbutamas ja tema isiklikult on seal noorte käest peksa saanud.

12-aastane tunnistaja: olen näinud, kuidas noortekamp kodutuid peksab

Tunnistajapinki kutsutud 12-aastane Lasnamäel elav poiss ütles täna Harju maakohtus, et tunneb trammidepoo tunnelis elavad kodutuid, kuna on koos sõpradega neid aidanud, näiteks kandnud nende kotte.

Poiss rääkis, et on näinud, kuidas noortekamp on tunnelis elanud kodutuid peksmas käinud.

Munitsipaalpolitseinik: kodutud kurtsid paar päeva enne mõrva neid kiusava noortekamba üle

Kodutu mehe mõrva ajal Tallinna munitsipaalpolitseis töötanud Pavel ütles tunnistajapingis, et on Rahu tee trammidepoo tunnelis elavaid kodutuid vaatamas käinud mitu korda, viimati käis ta seal koos ajakirjanike ja paari kolleegiga seal mõned päevad enne kuritegu.

Pavel rääkis, et on mõrvas süüdistatavat Valerit trammidepoos mitu korda näinud ning mees oli kohal ka tema viimase kontrollkäigu ajal.

«Mulle jäi mulje, et süüdistatav ise ei elanud seal trammidepoos, kuna tal olid seljas korralikud riided ja ta ise ütles ka, et on seal külas. Mulle jäi viimase külastuse ajal mulje, et seal elasid hilisem mõrvatu ning üks eestlane. (Ka täna Harju maakohtus tunnustusi andmas käinud Ahto – toim.),» rääkis Pavel.

Munitsipaalpolitseinik meenutas, et viimasel külaskäigul suhtus Valeri alguses ametnikesse ja ajakirjanikesse agressiivselt ning küsis kurjalt, mida nad sealt otsivad. Hiljem mees rahunes ja käitus viisakalt.

«Mõrvatud venelane tundus olevat hea ja intelligentne mees, minu meelest oli tal isegi kõrgharidus. Ta nuttis ja rääkis, kuidas viimasel ajal on hakanud neid tülitama noortekamp. Noored pidavat tarvitama nende kallal vägivalda ja on mitu korda nende söögi ära võtnud. Mehel oli padja all nuga ning ta rääkis, et see on tal enesekaitseks. Süüdistatav Valeri rääkis siis, et ta kaitseb oma kaaslasi noortekamba eest ja tegeleb sellega. Valeri mainis veel, et probleeme käib neile tekitamas Raadiku noortekamp,» meenutas Pavel.

Kuriteopaigal käinud politseinik noortekampa ei näinud

Pärast häirekeskusesse saabunud kõned sündmuspaigale sõitnud patrullpolitseinik Oleg ütles täna Harju maakohtus, et patrull sai väljakutse kuriteopaigale infoga, et mahajäetud trammidepoos on läbipekstud verine inimene.

Politsei patrull jõudis sündmuskohale vähem kui viie minutiga pärast väljakutse saamist. «Trammidepoo juurde jõudes me õues mingeid inimesi ei näinud. Angaari sisenedes oli seal surnukeha ning kaks inimest, kellest üks lebas teki all ja teine istus,» ütles ta.

Oleg meenutas, et sündmuskohal oli kuriteos süüdistatav Valeri, kes ütles politseinikele, et tema tegi väljakutse. Olegi sõnul rääkis Valeri, et kui tema jõudis trammidepoo juurde, lahkus sealt parasjagu noortekamp, kellel olid kaikad käes.

Politseiniku sõnul oli Valeri jope ja labakäed verised. Mees põhjendas seda politseinikele asjaoluga, et käks tapetud mehe seisundit kontrollima ja nii said tema riided ja käed verega kokku. Politseiniku sõnul rääkis Valeri ka seda, et viimasel ajal on neid hakanud tülitama noortekamp, kes sunnib kodutuid neile alkoholi ja sigarette ostma ning peksavad neid.

Politsei otsis pärast kuritegu taga noortekampa

Ehkki algselt kahtlustasid Lasnamäel tapetud kodutu kaaslased mehe tapmises noortekampa, võttis kohus 6. aprillil kuriteos kahtlustatavana vahi alla Valeri.

Politsei sai 12. märtsil teate, et Rahu tee mahajäetud trammidepoost leiti 52-aastase mehe vägivallatundemärkidega surnukeha. Esialgse info kohaselt oli hüljatud depoo mehe alaline elukoht.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Roger Kumm ütles kevadel, et ilmselt oli tegemist kahe kodutu vahelise olmekonfliktiga, mille tagajärjel üks neist kaotas elu. Kumm lisas, et Rahu tee mahajäetud trammidepoo on probleemne koht, kus pesitsevad asotsiaalse eluviisiga inimesed.

Kumm märkis, et võsastunud tühermaad või mahajäetud, kuid vaba juurdepääsuga hooned on varasemalt olnud murekohaks ning hoone valdajal on kohustus hoolitseda selle eest, et tema territooriumil sellised asju ei juhtuks.

Rahu teel asuvat trammidepood hakati ehitama nõukogude ajal ning see oli mõeldud Laagna tee kiirtrammidele. Ehitus jäi pooleli, kuna kiirtrammide projekt ei saanud kunagi teoks.

Poolelijäänud trammidepoo on täna peavarjuks kodututele. Foto: Eero Vabamägi