Kuu aja jooksul peab haridusamet leidma ka ülejäänud õpilastele kool kodu lähedal, arvestades võimalikult palju lapsevanemate soove, ütles Pajula intervjuus «Terevisioonile».
Tallinna «mägedel» - Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel – on õpilaskohti rohkem kui tahtjad, kaks kriitilist piirkonda on Nõmme ja Pirita, kuid Pajula sõnul on sinna võimalik õpilaskohti ka juurde luua, avades uusi klasse.
«Me vaatame kõigepealt seisu üle ja kui ühes või teises piirkonnas lapsed peaksid hakkama oluliselt kaugemal koolis käima, siis me oleme valmis ühes või teises koolis avama uusi klasse,» sõnas ta.
Ka praegu on koolides tema sõnul kohti ikkagi rohkem, kui on õpilaskandidaate.
«Ükski laps Nõmmelt ei pea Lasnamäele hakkama kooli käima või Lasnamäelt Nõmmele. Meil on täpselt kuu aega, et kõigile lastele elukohajärgne kool määrata ja nende määramisel on üsna selged kriteeriumid, mis on kodulähedus,» kinnitas haridusameti juht.
Tänaseks on kooli vastuvõtmisel läbitud kolm etappi – avalduste esitamine, koolikatsed ja lapsevanemate teavitamine. «Võiks öelda, et avalduste esitamine sujus plaanipäraselt, tõrgeteta. Selge on see, et väga erinevaid arusaamisi on kooli vastuvõtukordadest ja sealt tulenevatest probleemidest,» tõi Pajul näite. «Kindlasti on see koht, mida me saame vaadata.»
Pajula sõnul oli üllatav, et kooli taheti panna väga palju kuueaastasi lapsi. «Rohkem, kui me arvasime.»
Teine probleem oli see, et Tallinna kirjutas end sisse 85 naabervaldade elanikku, et lapsele koolikohta saada. Neist pooled registreerisid end omakorda kesklinna. «See oli ka, mida me arvasime, et võib nii minna,» tõdes Pajula.