Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Haridusamet on valmis koolides avama lisaklasse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Tamm
Copy
Artikli foto
Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Haridusameti juhataja Andres Pajula kinnitusel on kolm neljandikku lapsevanemaid, kes esitasid avalduse lapse 1. klassi panemiseks, saanud positiivse vastuse ehk nende lapsed on arvatud soovitud kooli õpilaskandidaadiks. Ülejäänutele kodulähedase kooli leidmiseks on linn valmis ka vajadusel lisaklasse avama.

Kuu aja jooksul peab haridusamet leidma ka ülejäänud õpilastele kool kodu lähedal, arvestades võimalikult palju lapsevanemate soove, ütles Pajula intervjuus «Terevisioonile».

Tallinna «mägedel» - Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel – on õpilaskohti rohkem kui tahtjad, kaks kriitilist piirkonda on Nõmme ja Pirita, kuid Pajula sõnul on sinna võimalik õpilaskohti ka juurde luua, avades uusi klasse.

«Me vaatame kõigepealt seisu üle ja kui ühes või teises piirkonnas lapsed peaksid hakkama oluliselt kaugemal koolis käima, siis me oleme valmis ühes või teises koolis avama uusi klasse,» sõnas ta.

Ka praegu on koolides tema sõnul kohti ikkagi rohkem, kui on õpilaskandidaate.

«Ükski laps Nõmmelt ei pea Lasnamäele hakkama kooli käima või Lasnamäelt Nõmmele. Meil on täpselt kuu aega, et kõigile lastele elukohajärgne kool määrata ja nende määramisel on üsna selged kriteeriumid, mis on kodulähedus,» kinnitas haridusameti juht.

Tänaseks on kooli vastuvõtmisel läbitud kolm etappi – avalduste esitamine, koolikatsed ja lapsevanemate teavitamine. «Võiks öelda, et avalduste esitamine sujus plaanipäraselt, tõrgeteta. Selge on see, et väga erinevaid arusaamisi on kooli vastuvõtukordadest ja sealt tulenevatest probleemidest,» tõi Pajul näite. «Kindlasti on see koht, mida me saame vaadata.»

Hulk «uusi elanikke»

Pajula sõnul oli üllatav, et kooli taheti panna väga palju kuueaastasi lapsi. «Rohkem, kui me arvasime.»

Teine probleem oli see, et Tallinna kirjutas end sisse 85 naabervaldade elanikku, et lapsele koolikohta saada. Neist pooled registreerisid end omakorda kesklinna. «See oli ka, mida me arvasime, et võib nii minna,» tõdes Pajula.

Pajula möönis, et Tallinna uue kooli vastuvõtmise korraga midagi lihtsamaks ei läinud, kuid ta pidas selle algpõhjuseks uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, kuhu kodulähedase kooli nõue sisse kirjutati.

«Siin on kaks põhimõtteliselt kaks erinevat seisukohta – ministeerium arvab, kõigile tuleb määrata kool, sõltumata lapsevanema soovist, siis Tallinn on arvamusel, et esmajärjekorras lähtume me lapsevanema soovist,» sõnas ta.

Näiteks pole tema sõnul ilma lastevanematelt küsimata teada, kas laps tahab saada eesti või vene õppekeelega kooli. «Kui mulle kui lapsevanemale, kes räägib eesti keelt, määratakse vene õppekeelega kool, oleks see segadus olnud kaks korda suurem,» leidis ta.

Pajula arvas, et kui linn oleks läinud seda teed, et määranud kõigile lastele kodukoha järgne kool, oleks rahulolematus olnud veel suurem, kui see on täna: «Sest täna on kolm neljandikku lapsevanemaid rahul, ühe neljandikuga me tegeleme ja ma usun, et me lahendame need probleemid ära,» olid ta veendunud.

Ühtlasi lootis ta, et segadused jäävad vaid sellesse kevadesse ja lubas, et septembris tehakse kogu koolimineku protsessist põhjalik analüüs ning vajadusel muudetakse laste kooli vastuvõtu süsteemi paremaks.

Tagasi üles