/nginx/o/2011/05/02/570639t1h5ff6.jpg)
USA luurajad said end ligi kümme aastat edukalt varjanud Osama bin Ladenile jälile mullu augustis, kui tegid kindlaks Al-Qaeda liidri kõige usaldatuma kulleri elupaiga. Järgnenud kaheksa kuu jooksul kogutud luureinfo viiski maailma tagaotsituima kurjategija tapmiseni eilse päeva esimestel tundidel.
USA eriüksuslased tapsid Bin Ladeni Abbottabadi linnas, kus ta end vähemalt viimastel kuudel suures hoonekompleksis varjas. Pakistani pealinnast Islamabadist 60 kilomeetri kaugusel asuvasse luksuslikku kolmekorruselisse villasse maandusid ööl vastu eilset neli helikopterit umbes paarikümne Ühendriikide mereväe eriüksuslasega.
Alanud tulevahetuse käigus tapsid eriväelased bin Ladeni kuuliga pähe, ühtlasi sai haarangus surma veel neli inimest. Komando oli sündmuskohal alla 40 minuti ning lahkus koos bin Ladeni surnukehaga.
Selles, et tapetuks osutus just bin Laden, veendusid USA ametnike teatel kohapeal nii eriüksuslased kui ka terrorijuhi pereliikmed, kes hoones viibisid, vahendasid Ühendriikide ajakirjandusväljaanded. Bin Ladeni surnukeha lennutati seejärel Afganistani, misjärel maeti teadmata kohas merre.
Väidetavalt lükkas Saudi Araabia tagasi palve surnukeha oma hoolde võtta. Enne matmist võeti sellelt DNA-proov, mis kinnitas USA ametnike sõnul 99,9-protsendiliselt, et tapetu on bin Laden.
Obama administratsiooni ametniku sõnul kandis USA hoolt selle eest, et bin Ladeni surnukeha koheldaks vastavalt islami tavadele ja maetaks 24 tunni jooksul pärast surma.
Abbottabadi haarangu käigus olid USA eriväelased sunnitud hävitama ühe oma neljast kopterist, sest see sai bin Ladeni pelgupaiga juurde maandudes kahjustada ja seda polnud enam võimalik kasutada.
Rünnaku ajal piirkonnas viibinud kohalik elanik Omar Khan ütles Wall Street Journalile, et komandod maandusid sündmuspaika öösel kella 1.10 paiku kohaliku aja järgi ja korraldasid haarangu ühele majale. «Kogu piirkonda raputas suur plahvatus,» märkis ta. «Aset leidis tihe tulevahetus, mis kestis kauem kui pool tundi.»
Valge Maja kõrge ametniku sõnul osutas bin Laden ründajatele vastupanu ja tapeti järgnenud tulevahetuse käigus. Reutersi teatel oligi USA operatsiooni kindel eesmärk bin Laden tappa, mitte vahi alla võtta.
President Barack Obama tegi 11. septembri terrorirünnaku arhitekti ja globaalse terrorismi ikooni surma teatavaks dramaatilises telepöördumises USA aja järgi üleeile hilisõhtul pisut enne keskööd, olles uudise eelnevalt edastanud telefoni teel oma eelkäijatele George W. Bushile ja Bill Clintonile.
Obama rääkis rahvale, et sai bin Ladeni asukoha võimalikust avastamisest esimest korda teada mullu augustis. Tollal suutsid USA luurajad pärast neli aastat kestnud jälitamist kindlaks teha, kus elab bin Ladeni kõige usaldatum kuller. Selgus, et käskjalg elas koos oma vennaga Abbottabadis suures ja turvatud hoonekompleksis, mis andis alust arvata, et seal varjab end ka mõni suur terrorist – võimalik, et bin Laden ise.
«Olime šokeeritud sellest, mida avastasime,» ütles üks ametnik. Ümbruskonda arvestades unikaalne krunt oli umbes kaheksa korda suurem naabermajadest, kompleksi ümbritsesid nelja kuni kuue meetri kõrgused müürid, mida kattis okastraat. Sissepääsu piirasid kaks turvaväravat ja selle elanikud põletasid oma jäätmed, selle asemel et need prügivedajatele jätta, nagu tegid seda naabrid.
2005. aastal valminud hoonekompleksi väärtust hinnati miljonile dollarile, ehkki selles puudusid telefoni- ja internetiühendus. USA ametnikud usuvad, et see ehitati spetsiaalselt bin Ladeni jaoks, kuid nad ei tea, millal viimane sinna elama asus.
Tänavu veebruaris otsustasid USA valitsusametnikud, et luureinfo, mis viitas bin Ladeni viibimisele Abbottabadis, on piisavalt usaldusväärne, koostamaks võimalikke tegevusjuhiseid bin Ladeni tabamiseks või tapmiseks.
Obama arutas neid üksikasju Rahvusliku Julgeoleku Nõukoguga alates 14. märtsist viiel korral, viimati möödunud neljapäeval. Reedel andis ta lõpliku korralduse operatsiooniks bin Ladeni tapmiseks.
Obama sõnul ükski ameeriklane haarangus viga ei saanud. Haarangu käigus tapeti peale bin Ladeni üks tundmatu naine, keda üks hoones olnud meestest kasutas kilbina, ja kolm meest: bin Ladeni täiskasvanud poeg, eelnimetatud kuller ja tema vend. Kaks naist said haavata.
Obama rõhutas, et Pakistani abi oli ülioluline luureinfo hankimisel bin Ladeni kohta. Samas ei teavitanud Ühendriigid eelnevalt rünnakust Pakistani ega ühtegi teist riiki, kartes infoleket.
See, et bin Ladenil õnnestus väidetavalt Pakistani võimude teadmata elada Abbottabadis ehk vaevalt tunnise autosõidu kaugusel Islamabadist ja vaid mõnesaja meetri kaugusel Pakistani mainekaimast sõjakoolist, peaks Pakistanile valmistama äärmist piinlikkust ja kinnitab oletusi, et Islamabad mängib sõjas terrorismiga topeltmängu, kinnitasid eile eksperdid.
Abbottabadis paikneb ka kolm Pakistani armee rügementi ja tuhandeid sõjaväelasi. «See on tõsine hoop Pakistani usaldusväärsusele,» ütles Reutersile Pakistani julgeolekuanalüütik Imtiaz Gul.