Katse: müüjad rikuvad viina müües massiliselt seadust

Harrastusnäitlejatel paluti osta pooleliitrine viin. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Seaduse keelust hoolimata raskes joobes ostja lisaviinast ilma ei jää ja kui vaja, siis aitavad müüjad ostjal püsti seista ja pangakaardigi kaardilugejasse pista, selgub Tallinnas ja Valgamaal tehtud katsest.

«Turvanaine hoidis mind järjekorras kassani püsti, aitas (pooleliitrise viina – toim) kotti panna, seletas, et kohe-kohe müüakse. Müüja teenindas kenasti. Turvamees samal ajal hoidis, et ma ümber ei kukuks,» nii kirjeldas viina ostmist harrastusnäitleja, kes Tervise Arengu Instituudi palvel käis ühes Tallinna poes purjus ostjat teeseldes poest viina ostmas.

• Loe ka: «Poes varjatud kaameraga: kui lihtne on purjus kliendil alkoholi osta?»

«Nagu uksest sisse sain, hoidis (müüja –toim) mind kukkumast nagu väikest last ja küsis: «No kuidas sul läheb?» kõlab teises Tallinna poes tehtud prooviostu kirjeldus. Seal käinud naise sõnul pelgas müüja teda vaadates, et konjakid lähevad katki. «Käis mul järel, küsis mis soovin, soovitas head viina, mis pidavat naistekas olema,» meenutas naine oma käiku ühte pealinna väiksesse poodi. Selle prooviostu jälgija sõnul vaatasid müüjad ostjale järele ja tundsid muret, et ta end õues vigaseks ei kuku.

Lisaviina ostjale tuli mõnikord appi ka turvatöötaja. «Turvamees pidas kinni ja küsis, kas terviserike, et ajate kõik riiulid poes ümber,» kirjeldas mees ühel reedesel päeval Tallinna suures toidupoes toimunud kontrollostu. Ilma viinata selles poes ta jäänud poleks.

Harrastusnäitlejatele käitumine kontrollostu ajal:

• «keel pehme»
• «silmanähtav tuikumine, sh kohapeal seistes (nt järjekorras)»
• kohmitsemine kassas (raskused raha võtmisel rahakotist või taskust; raha kukub maha, ei saa maast raha üles, kohmitseb aeglaselt)
• raskused kõrvalseisjate/müüja kõnest arusaamisega
•  korratu välimus (hõlmad lahti, pluus püksist väljas)

Seadust ei täideta

Tervise Arengu Instituut palkas eelmise aasta lõpus kolm kogenud, kuid laiale avalikkusele vähetuntud tundmatut keskealist amatöörnäitlejat, kes käisid Tallinna ja Valgamaa poodides purjus inimesi teeseldes viina ostmas.

Vaid iga neljas müüja keeldus joobes inimesele alkoholi müümast. Mõnel juhul keeldus müüja purjus ostjale müümast viina, kuid lubas võtta kaheliitrise õlle. Eesti seaduste kohaselt on silmanähtavalt joobes inimestele alkoholi müümine keelatud ning müüjale võib see kaasa tuua kuni 800-eurose, poele 2000-eurose rahatrahvi.

«Meie ootus oli, et tulemus oleks parem kui  2014. aastal, kui ainult ühel korral 37st keelduti alkoholi müümisest,» sõnas Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk.  

Kõige lihtsam oli purjus inimesel alkoholi juurde osta väikestes toidupoodides või tanklates (keelduti 15 protsendil puhkudest),  kõige raskemaks osutus see aga keskmise suurusega supermarketites (70 protsenti).

Sokk selgitas nii suurt erinevust sellega, et keskmised kauplused on osa poeketist ning seal tegeletakse müüjate koolitamisega. Suurtes poodides, kus on palju inimesi, ei pruugi müüja alati märgata, et ostja on juba üksjagu alkoholi pruukinud.

• Loe ka: «Uus trend: ostja kutsub müüjale politsei»

Nendel juhtudel, kui turvamees sekkus, oli sellest Soka sõnul abi, mõnikord tuli purjus ostjaga silmitsi seisnud müüjale appi kolleeg. «Seda on teenindajad varem öelnud, et sellest on abi, kui sa ei ole sellises keerulises olukorras üksi,» sõnas Sokk.

Pahased kliendid

Kontrollostudel vaatlejana kaasas käinud Soka sõnul oli näha, et inimese mitteadekvaatset käitumist märkasid nii teenindajad kui ka teised ostjad. «Tagaseisev ostja käitus ärritunult ning palus kutsuda turvamees. Üks ostja ütles kassapidajale, et tee kiiremini, muidu kukub ümber, kuskilt kostus fraas, et tal vist täna tugev tuul,» kirjeldas üks näitlejatest. Sageli põrnitsesid teised ostjad tigedalt ja altkulmu, aga oli ka neid, kes läksid teise kassasse.

«Me ei näinud kordagi, et ostjad oleksid teinud etteheiteid alkoholi müümisest keeldunud müüjale, kuigi see on müüjate üks suuremaid hirme,» sõnas Sokk.

Kuigi seadus, mis keelab joobes inimesele alkoholi müüa, kehtib juba aastaid, pole paljud müüjad sellest Soka sõnul teadlikud.

Soka sõnul ei saa öelda, et Eestis on toimunud murrang joobeseisundile vastavate tunnustega inimestele alkoholi müümise keeldumisel. «Vaadates neid tulemusi, võib öelda, et jää on hakanud sulama, kuid murrangust on asi veel kaugel,» tunnistas ta.

Keeld on teada

Millise firma poodides kõige enam alkoholi müümise keelu vastu patustati, ei soovinud TAI Postimehele avalikustada, kuid see info on olemas poekettidel.

«On rõõm tõdeda, et enam kui pooled Rimi teenindajatest on kontrollimisel joobes inimesele müügist keeldunud ja TAI esindaja sõnul on see testimise parim tulemus,» ütles Rimi pressiesindaja Katrin Bats.

Rimi on oma töötajaid koolitanud nii joobes inimestele müügikeelu, aga ka alkoholi müügi puhul dokumendi küsimise kohta juba paar aastat. Eelmisest aastast alates on selleks eraldi videokoolituse pakett, mida tutvustatakse kõigile uutele teenindajatele ja mille peavad läbima ka vanemad teenindajad. «Küll aga oleme võtnud seisukoha, et vaatamata hea koolituspaketi olemasolule, tuleb harjumuse kujundamiseks lihtsalt pidevalt rääkida ning müügikeelu vajadust meelde tuletada. Seda oleme ka püüdnud teha ning tundub, et tasapisi hakkab töö vilja kandma,» ütles Bats. Ta lisas, et veelgi paremate tulemuste saavutamiseks kulub kõvasti rohkem aega ja abiks  oleks kindlasti suurem ühiskondlik toetus sel teemal.

«Peamine hirm joobes inimesele alkoholi müügist keeldumise korral on sattuda konflikti. Seda mitte ainult konkreetse ostjaga, vaid ka kaasostlejatega, keda võiks vahejuhtum kassas häirida,» sõnas Bats.  Seda esineb küll aina vähem, harvad ei ole juhtumid, kus teenindaja kaitseks välja astutakse. Bats kinnitas, et joobes inimesele alkoholi müügikeeld ei ole klientidele enam väga suur uudis.

«Keeldumine kui selline ehk uudis pole, küll aga tekib klientidega jätkuvalt vaidlusi, kas ta on ikka piisavalt purjus, et talle müügist keeldutakse. Usun, et teenindaja keeldub ikkagi vaid juhul, kui ta on ostja joobeastmes veendunud ehk tuvastanud vähemalt kaks joobetunnust,» sõnas Bats. Ta lisas, et teenindaja eesmärk ei ole ju konflikti teadlik otsimine, ta pigem proovib seda vältida.

Sotsiaalministri määrusega kinnitatud joobe tunnused

•  aeglustunud reaktsioon
•  häirunud kõne
•  aja-, isiku- ja kohatajumise häired
•  teadvuse seisund
• mäluhäired
• koordinatsioonihäired
• käitumishäired

Ühes Rimi poes oli hiljuti juhus, kus joobes klient keeras alkoholipudelil juba riiuli juures korgi pealt. «Ilmselt ta teadis, et talle seda pudelit kassast ei müüda ning otsustas võtta kohe, mis võtta annab,» rääkis Bats. Ostja pidi joogi kinni maksma, kuid talt võeti see ära. «Suurt konflikti sellest ei tekkinud ning klient oli kõigega päri,» lisas Bats.

Näiteid prooviostudest

«Mis me neiukesele siis müüme? Lauaviina ei ole, võta seda. Võta kohe paar tükki.»

«Oeh, see naisterahvas on küll... oeh-oeh. Andke ma panen ise kaardi lugejasse.»

«Ülisõbralik müüja otsustas millegipärast, et ma olen lätlane. Abivalmis. Kui Büroomaailma kliendikaart (müüja arvas, et see on Läti pangakaart) raha andnuks, oleks viin minu»

«Märkas kohe, et kaart pole õige. Ootas, kuni ma järgmise kliendikaardi otsisin. Siis sularaha. Aitas ise sendid rahakotti tagasi. Kui oleks jätkunud, oleks viina saanud. Teenindas üksi lilleletis, toiduletis ja alkoholiletis, oli pigem tõre, ilmselt ka ebanormaalsete töötingimuste tõttu, kliendid olid igas letis.»

«Õiget müüjat polnud. Teises ruumis oli üks mees, kes algul müüjat otsis, hiljem oli valmis mind teenindama. Soovitas valitud viinast soodsamat. Kaardimakset polnud, mul sula ka mitte. Juhatas kõrvalpoodi, kus kaardimakse.»

«Pakkus küsitud viinale analoogi, teenindas viisakalt. Kui õiget kaarti polnud, siis ütles: «Siis ei joo nii palju, kui raha ei ole».

«Suurtest kõlaritest tuli just teadaanne, et purjus inimestele ei müüda ja müüja veidi kahtleski, aga müüs».

«Müüja oleks müünud, kui teine ostja poleks hakanud temaga kurjalt pahandama. Algul müüja eiras seda, pärast kolmandat korda ütlemist enam ei müünud.»

«Võtsin viina, turvatöötaja võttis käest ja ütles viisakalt: «Sina küll rohkem täna juua ei tohi.» Siis võtsin õlle, selle oleks kassas müüja müünud. Kui õiget kaarti ei leidnud, kommenteeris turvatöötaja «Talle ei tohikski seda õlut müüa».

«Noor müüja jooksis taharuumi kutsuma juhatajat. Juhataja tuli, esimene reaktsioon oli «Oh issand!» Alkohol löödi läbi.»

«Müüja vestles nii elavalt oma sõbrannaga, et ei pööranud mingit tähelepanu. Panin kaardi PIN-koodi, ootasin kinni hoides ja jutlejate vahel kõikudes. Võtsin viimaks kaardi ja viina ning hakkasin minema. Enne välja jõudmist hüüdis müüja «Podaždite!» Sõbranna kõrvalt ütles, et ära müü, pärast endal probleemid.»

«Koperdasin turvamehe vaateväljas alkoriiulite vahel, vajusin otsa kaupa paigutavale müüjale. Sain osta suure Laua Viina.»