/nginx/o/2011/04/25/564603t1hbf0d.jpg)
Riigikogus loodi täna looduslike pühapaikade toetusrühm, mille eesmärk on pöörata tähelepanu meie hiite ja muude pühapaikade keerulisele olukorrale.
Riigikogus loodi looduslike pühapaikade toetusrühm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toetusrühma esimees on riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas, aseesimeheks sai Juku-Kalle Raid, teatas parlamendi pressiesindaja.
Kokku kuulub toetusrühma 17 riigikogu liiget.
Toetusrühma algatajate sõnul ajendas rühma looma viimane nördimapanev juhtum, kui lageraiet tehti Maardu hiies ning millega seoses algatajate arvates ilmnes, kui vähe tähelepanuväärseks peetakse vaimseid väärtusi majanduslike huvide kõrval.
«Loomulikult on kogu siinse maarahva kujunemisloos majanduslik tegevus ja kujunenud kombestik omavahel vägagi seotud. Ei ole ühte teiseta ja tegelikult rikkaks ei saa ilma vaimse rikkuseta. Seda on Eesti sugupõlved aga kandnud põlvest-põlve. Eestis on hinnanguliselt 2500 looduslikku pühapaika ja kuna näiteks hiite kaitse jääb alatihti looduskaitse ja muinsuskaitse valdkondade vahele, tekitab see seadusliku tühimiku ning olukorra, kus ajalooliste pühapaikade hea käekäigu eest ei vastuta justkui keegi. See tähendab, et üks ametkond osundab teisele ja teine jälle tagasi, kuigi on olemas looduslike pühapaikade hoiukava. Kui sellest kinni peetaks, siis enne saagimist mõeldaks mitu korda ja kooskõlastataks seda ka ekspertidega,» sõnas Lukas.
Ta viitas ka oma täna riigikogus peetud sõnavõtule, kus ta tuletas meelde, et lisaks igapäevasele rähklemisele peab meil eestlastena olema arusaamine, kuidas on meie ja looduse vahekord läbi aegade kujunenud.
«Me peame pidama tähtsaks looduse osa siinse rahva kujunemisel, siis hoiab ka loodus meid. See ei tähenda, et peaksime inimtegevuse peatama iga kunagi pühaks peetud kivi või allika juures, kuid arusaamine hiite aegu ühendavast rollist näitab meie kultuursust,» ütles Tõnis Lukas.
Looduslike pühapaikade toetusrühm plaanib teha koostööd Maavalla Kojaga, kes on suure osa Eesti pühapaikadest süstemaatiliselt ära kaardistanud.