Päevatoimetaja:
Emilie Haljas
Saada vihje

Poolehoid Kaljulaidile püsib suur (49)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaid. Foto: Tairo Lutter

Seitse eestimaalast kümnest ütleb, et Kersti Kaljulaid on aasta jooksul presidendiametis kenasti toime tulnud, selgub Postimehe ja BNSi tellitud Kantar Emori uuringust.

Rahulolu aasta ametis olnud presidendiga uuris Kantar Emor tänavu oktoobris ligi 1200 15–74-aastaselt inimeselt. Koguni 72,5 protsenti leidis, et Kaljulaid on oma ametis hästi või väga hästi hakkama saanud.

«Eks see on alguse asi,» hindas poliitikavaatleja Ott Lumi. «Talle (Kaljulaidile – toim) sobib Euroopa Liidu eesistumise teema, sest tema kompetents on Euroopa poliitika. Meedia on tema suhtes olnud helde ja ta pole väga andnud põhjust ka end rünnata, aga paratamatult hakkavad niivõrd fookuses olles ajaga arvamused polariseeruma,» arutles ta.

Veel tõi Lumi välja, et Kaljulaid oli enne presidendiametisse astumist avalikkuse silmis suhteliselt tundmatu. «Lisaks sai ta ametisse võrdlemisi laia konsensusega ja see on väga oluline aspekt. Kõik poliitilised jõud, välja arvatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), on olnud tema taga,» märkis vaatleja.

Väga halvaks või halvaks hindas presidendi tööd 27,5 protsenti vastanutest. Kui Kaljulaidi toetavad enam eestlased ja noored, siis vastaseid ongi kõige rohkem EKRE toetajate hulgas. Tervelt 51 protsenti rahvuskonservatiivide pooldajatest hindas, et ta on hakkama saanud halvasti või väga halvasti.

Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog tõi võrdluseks, et kui Lennart Meri alustas 1992. aastal presidendiametis, toetas teda 32 protsenti elanikkonnast. 1995. aasta maiks oli see näitaja tõusnud samasugusele tasemele nagu nüüdsel riigipeal praegu.

Kaljulaidi presidendiks valimist toetas mullu oktoobris 73 protsenti elanikest. See oli võrreldav poolehoiuga Arnold Rüütlile 2001. aasta oktoobris (74 protsenti) ja Toomas Hendrik Ilvesele 2006. aasta oktoobris (71 protsenti).

Nii nagu Ilvese südameasjaks said digiteemad, peab Lumi sõnul ka Kaljulaid leidma lähikuudel oma teema. «Muidu jääb ta halliks kujuks,» arvas poliitikavaatleja.

Viimasest Turu-uuringute institutsioonide usaldusväärsuse küsitlusest selgus, et kui mullu oktoobris usaldas presidenti 48 protsenti, siis tänavu märtsis tõusis see 66 protsendile. Oktoobrikuise uuringu ajal oli Kaljulaid alles ametisse saanud. Samuti kerkis viimase uuringu järgi ka peaministri ja valitsuse usaldusväärsus.

Tagasi üles