Abhaasia eesti noored unistavad Eestis õppimisest

Selline see on – eesti keele õpetamise klass Abhaasias Salme koolis. Septembri lõpus need lapsed alles ootasid oma õpetajat Ilma Krenstremi tagasi kooli: esimeses pingis Katerina (15) ja Juri (12), teises pingis Artjom (12) ja Alina (12) ning viimases pingis Jana (15) ja Anastassija (15). Foto: Birgit Püve

Abhaasia eestluse püsimise peamine mure seisneb selles, et koolilapsed ei räägi enam peaaegu üldse eesti keelt. Sealsete noorte eestlaste peamine stiimul eesti keelt õppida on võimalus tulla Eestisse õppima, seepärast tuleks seda rohkem propageerida ja toetada.

Praegu õpetavad kohalikud fanaatikud Eesti riigi mõningasel toel Abhaasias eesti keelt 17 lapsele ja noorele: 11 last saavad kaks korda nädalas eesti keele tunde Salme koolis – 20 aastat tagasi õppis samas koolis eesti keelt veel paarkümmend last –, veel üks laps võtab Salmes eratunde ja viis last õpivad Suhhumis eraõpetaja juures samuti kaks korda nädalas eesti keelt. Eesti keelt enamik neist sisuliselt aga ei räägi, seda suudavad vaid mõned lapsed, veendus Postimees Eesti rahvuskaaslaste programmi ja rahvusarhiivi toetusel septembris Abhaasias käies.

Peamine põhjus on selles, et laste vanemad ei räägi kodus nendega eesti keelt. Vene keeles rääkida on lihtsam nii vanematele kui lastele – kogu nende igapäevane elu käib ju ümberringi vene keeles.

«Nad ei räägi kodus eesti keelt ja mujal nad enam ei kuule eesti keelt,» ütles Ilma Krenstrem, eesti keele õpetaja Salme koolis. «Vanemad on ise puhta eesti keele valdajad, aga, näe, oma lastele ei või õpetada siis!»