:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/20/7235563t1h15ff.jpg)
Guido Leibur, Eesti viimase poolsajandi silmapaistavamaid matkajaid, on seisnud silmitsi olukordadega, mis tekitaks enamikus kõhedust. Tema ei ole leidnud neist üksnes väljapääsu, vaid teinud ka väärtuslikke järeldusi kogu eluks.
Tellijale
Karmi looduse elulised õppetunnid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei eales, mitte iialgi, ole Guido Leibur otsinud liigseid riske – ehkki võimalusi selleks on leidunud kümneid. Alates kuuekümnendate lõpust on ta osalenud ligi sajal sportlikul matkal, millest mitmed on kestnud rohkem kui kuu, ja osalenud enamasti rühmajuhina. Lühidalt: suured asjad on tema otsustada ja vastutada.
Paraku, kui astud loodusega silmitsi, pole keerulistest ja kriitilistest olukordadest pääsu. Eriti kui loodus on kauge, võimas ja tundmatu. Leiburi matkad on pea viie kümnendi kestel ulatunud Gröönimaalt Tulemaani ning Alaskalt ja Tšukotkalt Sajaanide ja Hibiinideni. Just ootamatuis, pinevais olukordades teab Leibur, tavaelus enda hinnangul pigem introvert, et tuleb rühmajuhina kindlalt ohjad haarata.