/nginx/o/2011/05/01/569788t1hb779.jpg)
Läbi aegade arvatavasti kõige populaarsem paavst Johannes Paulus II kuulutati eile Vatikanis üle miljoni palveränduri osavõtul peetud missal õndsaks ja on nüüd sammu kaugusel pühaku staatusest.
Tellijale
«Poola paavsti» õnnistamine tõi Vatikani üle miljoni inimese
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kauaoodatud päev on kätte jõudnud,» ütles missat juhatanud paavst Benedictus XVI, lugedes ette ladinakeelse teksti, mis kuulutas 2005. aasta aprillis 84-aastasena manalasse varisenud poola päritolu paavsti õndsaks. «See päev tuli kiiresti, sest nii oli Jumala soov. Johannes Paulus II on õnnistatud!»
Rahvast tulvil Püha Peetri väljakul tekkis nende sõnade järel eriline vaikus, mida paljud kohalviibijad hiljem meenutasid tseremoonia ühe tipphetkena. Kummalise vaikuselummuse lõpetas rõõmus aplaus, mis kajas vastu ka Rooma väljakutelt, kus sajad tuhanded inimesed, kes Vatikani ei mahtunud, tseremoonia otseülekannet suurtelt ekraanidelt jälgisid.
Massiliselt poolakaid
Benedictus kuulutas ühtlasi Johannes Pauluse pühaks 22. oktoobri ehk päeva, mil Karol Wojtyla 1978. aastal ametlikult paavstiks nimetati.
Paljudel olid meeleliigutusest pisarad silmas. Kristliku maailma keskuses lehvisid kümnete riikide lipud, kõige enam hakkas Peetri väljaku lipumeres silma Poola punavalge.
Õndsaks kuulutamiseks peab kandidaat olema teinud imeteo. Nunn Marie Simon-Pierre väidab, et paranes Parkinsoni tõvest just seetõttu, et sai eelmise paavsti surma järel ilmutuse, milles Johannes Paulus II teda veenis, et ta on terve.
Eilsel tseremoonial kandis just see püha õde reliikviat, milles on tilluke ampull Johannes Paulus II verega. Vatikani tava järgi sümboliseerib see õndsaks kuulutatud paavsti maist elu.
Johannes Paulus II kirst toodi reedel hauakambrist Peetri kiriku altari ette, kus kõik soovijad said kuue aasta eest lahkunud paavstile pärast missat taas austust avaldada. Täna paigutatakse Johannes Paulus II kirst Püha Sebastiani kabelisse, Michelangelo kuulsa meistritöö «Pietà» lähedusse.
Benedictus XVI toonitas oma pöördumises Püha Peetri väljakul muu hulgas, et Johannes Paulus II suurus seisnes selles, et just tema tõi kristliku kiriku kolmandasse aastatuhandesse. Paavst tänas ka poola rahvast, kes koos Wojtylaga on õpetanud kogu maailma kristlastele, et usku ei tohi karta. Paavst viitas siinkohal Johannes Paulus II kuulsatele sõnadele, mis ta lausus 1978. aastal pärast paavstiks kuulutamist Peetri kiriku rõdult: «Ärge kartke, vaid avage endas uks kristlusele!»
Tseremoonia tunnistajaks oli ka 87 ametlikku välisdelegatsiooni ning 16 riigipead, nende seas president Toomas Hendrik Ilves.
Johannes Paulus II õndsaks kuulutamise pidustused algasid üleeile, mil Rooma südames, iidsel staadionil Circus Maximusel peeti õhtune palvemissa, millel osales 200 000 inimest – üllatuslikult kaks korda rohkem, kui Rooma linnavõimud oskasid ette arvata.
Rooma oli seejärel kogu öö kirikupeo meeleolus, sest missale järgnes nn Valge Öö. Paljud Rooma kirikud olid öö läbi lahti, et kohale saabunud palverändurid saaks rõõmupühal Johannes Paulus II eest palvetada.
Benedictus tõestas end
Kuigi ilmaennustajad lubasid eilseks Vatikanis vihma, oli Johannes Paulus II õndsaks kuulutamise päeval – just nagu siis, kui «Poola paavst» maeti – suurepärane ilm.
Toonasel matusepäeval lehitses tuul paavsti kirstul lakkamatult evangeeliumi. Mida enam tuuleiilid püha raamatu lehti lahkunud paavsti kirstul liigutavad, seda enam oli paavst Vatikani traditsioonide järgi jumalateenimisele pühendunud.
Eilse missa aegu oli Vatikani ja Rooma kohal sinises taevas õhuke pilveloor – just nii, et tunde missat jälgivatel palveränduritel ei hakkaks liiga palav ega külm.
«Poola paavsti» õndsaks kuulutamine läheb kahtlemata ajalukku nii Benedictus XVI paavstiaja kui kirikuriigi ajaloo tippsündmusena.
Paavst saabus Püha Peetri väljakule lahtisel miniautol. Rahulikult naeratades, tõkkebarjääride taga seisjaile lehvitades, väikelapsi emmates ja õnnistades. Kuue aastaga on veidi arglikust Joseph Ratzingerist, keda Itaalia ilmalikus ajakirjanduses pärast tema paavstiks saamist kehva imagoga kirikupeaks nimetati, saanud igati väärikas paavst. Meedias «Saksa paavstiks» nimetatav Benedictus XVI tõestas end suure kirikujuhina.
Preestrite pedofiiliaskandaalidest räsitud katoliku kiriku jaoks oli see tseremoonia aga kahtlemata üks viimaste aastate suurimaid kordaminekuid.
Et Johannes Paulus II pühakuks saaks, on talle vaja omistada veel vähemalt üks imetegu. Vatikani teateil on neile kaalumiseks esitatud 250 juhtumit.