Lukas: eesti keel vajab kaitset eestlaste endi eest

Foto: Elmo Riig / Sakala

Keeleseaduse uuendamiseks töörühma kokku kutsunud haridusminister Tõnis Lukase sõnul vajab eesti keel tänapäeval kaitset eestlaste endi lohaka keelekasutuse eest.

Töörühm analüüsib kehtiva keeleseaduse nõrku külgi ja vajadust seaduse uue redaktsiooni järele, tähelepanu keskmes on eestlaste endi keelekasutus, teatas haridus- ja teadusministeerium.

Keeleseaduse muutmise vajadust põhjendades ütles minister Tõnis Lukas, et kindlasti ei minda keelepoliitika põhitõdede kallale.

«Aeg on edasi läinud ja eesti keelt tuleb kaitsta järjest uute ohustajate eest, sealhulgas ka eestlaste endi lohaka keelekasutuse eest,» sõnas minister ja lisas, et eesmärgiks on suunata kasutajaid eesti keelt rohkem austama.

Töörühm arutles oma esimesel koosolekul ka avaliku keelekasutuse üle, sealhulgas meediaväljaannetes.

Õigekeelsust avalikus keelekasutuses peeti väga oluliseks ning järgnevatel koosolekutel loodetakse leida vastuseid küsimusele, kuidas suunata inimesi end korrektselt väljendama nii kõnes kui kirjas.

Ministeeriumi pressiesindaja sõnul leidsid koosolekul osalejad, et keeleseaduse näol peaks olema tegemist eesti keele kaitsele suunatud seadusega. «Kehtiv keeleseadus reguleerib eestlaste ja muu emakeelega inimeste keelenõudeid  ebaproportsionaalselt,» lisas ta.

Mida muutma hakata ja kuidas, selleni jõutakse loodetavasti järgnevatel koosolekutel 

Komisjon peaks analüüsi tulemused koos oma ettepanekutega esitama ministrile veel sel aastal. Seejärel otsustatakse, kas või kuidas muuta keeleseadust ning kas vajame keeleseaduse uut redaktsiooni.

Ministeeriumidevahelisse töörühma kuuluvad veel ka Tartu Ülikooli, riigikogu, integratsiooni sihtasutuse ja keeleinspektsiooni esindajad.

Alates keeleseaduse vastuvõtmisest 1995. aastal on sinna sisse viidud 18 muudatust, mistõttu mitmed eksperdid kinnitavad seaduse ebaühtlust ja vähest üldistusastet.